Asjalised mälestused - Türi kirik

Asjalisist mälestusist vääriks erilist tähelepanu muidugi kirik. Türi kirik on kodakirikute tüüpi gootistiilne ehitus. Stiililisil kaalutlusil arvab H. T. Kjellin (H. T. Kjellin, ”Die Hallenkirchen Estlands und Gotland”, 1928.) võivat siin ehitusaega määrata umbes 1320. a. ligidale. Ehitusmaterjaliks on tarvitatud lubja- ja põldkive. Kirik on kannatanud nii sõdade kui tulekahjude läbi ning selle tagajärjel on säilinud kiriku ürgelisest kujust põhiplaanis ainult pikihoone, mille moodustab kolmelööviline, nelja samba kantav ehitus ja veidi madalam otsejoonse lõpuga koor kiriku idapoolses otsas. Hiljem on põhiplaanile liidetud käärkammer koori lõunapoolses küljes ja torn kiriku läänepoolses otsas. Kuid H. T. Kjellini arvates on kirik algul kavatsetudki tornitu. Kiriku arhiivi andmete (Andmed kiriku arhiivi kohta saadud E. Markuse magistritööst: Põhja-Eesti kodakirikud.) järele (ärakiri dokumendist a. 1741) on kirik saanud kannatada sõja ajal, XVI sajandi keskel. Hiljem on kirikut rüüstanud tulekahi, milles hävisid katus ja võlvid, püsima jäid ainult müürid. Nii on kirik seisnud 32 aastat mahajäetuna. Alles XVII sajandi algul on kirik parandatud - ehitati võlvid ja katus uuesti. Aastal 1618 alatakse jällegi jumalateenistustega, siis on siin ametis pastor Johann Nigrinus. Ärakiri 1741. a. dokumendist märgib, et aastal 1741 on kaetud kirik uue katusega ning juure ehitatud torn, see oli õpetaja Marcus Kelchi ajal. Torni ehitajaks on olnud Caspar Johann Winterstein. Kuid aastal 1784 lammutatakse torn, kuna see oli puust ning selle aja sees juba mädanenud. Järgmise sündmusena märgib kroonika tulekahju 1796. a., mil hävis kiriku katus. 1797. a. on alatud uue katuse ehitamisega.
Türi kirik on kolmelööviline gootistiilne kodakirik, millist tüüpi esindavad meil veel mõningad teised Järvamaa kirikud, nimelt Koeru, Peetri ja Ambla. Pikihoone aknad, samuti koori aknad on kõik kitsad, piklikud teravkaared. Kõigil akendel on gotiseeriv modern raamistik ühesuguste värviklaasist ilustustega. Varemalt on olnud aken ka kiriku lääneseinas, kuid torni ehitamisel on see kinni müüritud. Selle akna all asub kiriku endine peaportaal, mida ilustavad mõlemil pool sambad. Mõlemad portaalid on teravkaarsed.
Pikihoone kesklööv on kaks korda nii lai kui kõrvallöövid. Nii pikihoone kui koori, käärkambri ja tornialuse eeskoja võlvid on kõik ristvõlvid. Pikihoone võlve kannavad 4 väga saledat sammast. Sambad tõusevad atika-joonia kujulisilt baasiseilt ning lõpevad äärmiselt lihtsate ja üksluisete kapiteelidega; ilustuseks neil on ainult siksakikujuliselt asetatud lehtedest pärg. Kiilukujulised seinakonsoolid on kas täiesti lihtsad või neil figureerib ilustusena ainult inimesepea. H. T. Kjellin tahab näha kapiteelide ilustajas Ojamaa meistri Neo-Ikonikuse jälgijat.
Türi kirikus on säilunud ürgeline paekivist altarilaud, mida ilustavad kaks sisseraiutud risti. Koori idaseinas asetseb rikkalikult ilustatud sakramendiniiš.
Erilist tähelepanu väärib Türis kooriviil, mis idaakna kohal omab rikkalikku ornamenti. H. T. Hjellin peab siin inspiratsiooniallikaks Riia toomkiriku eeskoda, mis on ehitatud 1265-1270 a.
Torniportaali kohal on pealiskivi, mis märgib et praeguse torni ehitamist on alatud 1865. a. ning see 2 aasta pärast lõpule viidud. Arhitektiks on olnud Mühlenhausen, ehitusmeistriks Scheffer. Mõlemad on pärit Põltsamaalt. Torni ehitamise mõtet on õhutanud eriti kirikuõpetaja Voldemar Eugen Grobmann. Selle teostamiseks pandi rahvale maks peale - iga adramaa pealt 5 aasta kestel 1 rubla, peale selle tehti veel korjandusi.
EKLA, f 199, m 39, 10/3 (I-1) < Türi khk. - Linda Tamman (1929)

Torni ehitus on maksma läinud 4000 rubla.
EKLA, f 199, m 39, 13 (I-1) < Türi khk., Türi - Linda Tamman < Jaan Lõvi, s. 1853 (1929)

Torn kiriku läänepoolses otsas seisab pikihoone ees, ega ole temaga mingisuguses orgaanilises ühenduses. See neljanurgeline torn on jagatud simsidega neljaks korraks. Igat torni nurka ilustab tugipiit, mis üleval kiivrialgul lõpevad väikeste tornikestega. Kiivri moodustab sale kaheksakandiline püramiid, mille tipus asetseb kukk.
Türi kirik on pühendatud P. Martinusele.
Kiriku sees tuleks nimetamisele kõigepealt kantsel ja altar, mõlemad vanad nikerdustööd. Altari raami kummagil pool küljes asuvad puust kujud, ühel pool Mooses käsulaudadega, teisel pool üks apostel, ülal asetsevad kaks inglikuju. Altar kannab arve 1693 ja 1856. Arvatavasti on altari raamistik ning endine altari pilt, mis asub praegu altari taga, vana, puule maalitud pilt, mis kujutab pühaõhtu söömaaega, pärit aastast 1693. Aasta 1856 märgib praeguste piltide õnnistamise aega. Kirik muretses need pildid Aleksander II kroonimispäevaks, kulude katteks saadi raha preili Pilar von Pilchau testamendist. Mõlemad pildid on August Pezoldi tööd, all - pühaõhtu söömaaeg, üleval ristilöödud Kristus, Neitsi-Maarja Jakoobuse emaga.
Arvatavasti samast ajast kui altariraamistikki, on ka kantsel. Kantsel on samuti puunikerdus. Kantsli viiel küljel asuvad nikerdatud apostlite kujud. Ennemalt olevat kirikus olnud veel üks vana pilt, pealkirjaga: 1600 - aprill, kujutanud Kristuse sõime ääres palvetavaid karjaseid. Kuid õpetaja Speer annud selle kusagile mõisnikkude muuseumi. Praegu asub veel kirikus valge marmortahvel kirjaga: Hans ja Krõõt Pikkant 1831-1893. Rahvasuu kõneleb, et need on Laupa mõisa kubja ja tema naise nimed, kes kinkind kirikule 27 tammepuust pinki.
Enne viimast remonti 1925. aastal, on kiriku seintel olnud veel epitaafe, mis praegu asuvad kiriku lähedal kabelis. Neist oleks vanemaid: Carl Gustav Baranoffi epitaaf a. 1711-1796; Herr Hackenrichter Peter von Baranoff 1748-1807; Herr Major Oberlandsgerichts Assessor Christoph Heinrich von Baranoff 1745-1818; peale selle asub kabelis veel puust nikerdatud vapp pealkirjaga: Otto Reinhold Baron Üxküll Güldenband Rittmeister der Garte u. Land Rath im Hertzoghamm Est-Land. Geboren d. 12. Febr. 1714-1773.
Vanem orel kirikus on ehitatud aastal 1840. Ehituskuludeks läinud 3000 rubla, mille olla tasunud mõisnikud. Ehitajat ei mäletata. Praegune orel on ehitatud aastal 1896. Ehitajaks oli Walcker.
1923. a. seati kirikusse elektrivalgustus; köetav on kirikust ainult käärkammer.
Kirikule kuuluvaist väärtasjuist võiks nimetada rootsiaegset hõbedast armulaua leibade karpi, mille põhja all kiri: Andreas Wobb Catharina Glorf. Anno 1681.
Hõbe karikas pealkirjaga: Wiesen Kelch habe ich Gott zu Ehren der Turgelschen Kirche verehret Matthias, st. 1713. d. 30. Januar.
Hõbe karikas, seest kullatud, kirjaga: Jesu in Weinen Wunden lass mich die Ruhe u. Frieden finden, 1727.
Vasest kann, hõbetatud, kiri: Zum Andenken an Woldemar Engen Grohmann Pastor zu Turgel vom 2. Dec. 1828 bis zu seinem Tode am 13. Nov. 1874 der Kirche zu Turgel von seinen Kindern.
Vask armuleibade karp, üle hõbetatud, pealkirjaga: Praust Grohmann mäles-tuseks.
EKLA, f 199, m 39, 13/6 (I-1) < Türi khk. - Linda Tamman (1929)