Asjalised mälestused - Matusepaigad ja ristid

Vanal ajal on maetud tähtsamad surnud kiriku alla, rahva jutu järele koguni alles 160-200 aastat tagasi. Käik hauakeldrisse viinud altari eest, kuid praegu on see kinni müüritud. Avause peal olnud kaua aega seisnud hauakivi, millesse raiutud peaaegu loomusuurune raudriides rüütel. Rüütli jalgade juures olnud kiri: „A. 1641 d. 25. November”. Et ta liiga jalgade kulutada olnud, siis pandud ta hiljem koori seina sisse, sealt saadetud ta 1925. a. Tartu Ülikooli usuteaduskonna arheoloogilisesse muuseumi. Rahva jutu järele on see olnud ühe Särevere mõisa omaniku parun Schillingi hauakivi, kes kord terve kihelkonna mõisnikkude peamees olnud. Parun Schilling olnud häbematult tige ja õel inimene. Sõtkunud raudsaabastega inimeste seljas, pannud valla naisi imetama oma koera poegi. Kuid enne surma avaldanud parun soovi, et ta kuju asetataks kirikusse sarnasesse kohta, kus see kõige enam koguduseliigete jalgadesõtkutav oleks.
EKLA, f 199, m 39, 18/9 (I-3) < Pilistvere khk., Laimetsa ms. < Vändra khk., Käru ms. - Linda Tamman < Liisa Schuting, s. 1837 (1929)

Kõige vanemad andmed surnuaiast, mis asub kiriku ümber on säilinud 17. sajandist, need on nimelt 2 kiviristi. Mõne aastakümne eest on neid olnud veel 20 ümber. Kaks säilinud risti on mõlemad rõngasristid. Ühel neist pealkiri: WANA EWAIAHN
UND SEINE ...e...
BENHANS M...
.NNO 1653
Teise risti pealkirjaks on: /joonis/
Peale selle oleks nimetada veel kirikuümbruses olevaist vanemaist matusepaikadest parun Schillingi matusepaika - Grabstätte der Familie Baron Schilling zu Serrefer 1789. Oisu mõisa parunite matusepaik-keller. Uksekivil kiri: Friedrich Johann Engelbrecht von Traubenberg Erb Herr aus Oiso 1781-1834 ja tema järglased Oisu mõisa omanikud. Vanemaist hauakividest oleks nimetada: Baron Gustav Johann Robert von Broemsen 1792-1870. Siis paekivist ümmargune sammas: General Major Georg Pilar von Pilchau 1768-1830. Türi õpetaja Woldemar Eugen Grohmanni haud: Woldemar Eugen Grohmann, Jervamaa Praust ja Türri kiriku õpetaja 1802-1874. Robert Landesen Pastor zu Turgel 1863-1904. Kirikutornist lääne poole asub Alliku mõisa kabel, Alliku mõisa omanikkude Baranoffide haudadega. Ukse kohal Alliku mõisa vapp. Peale selle hoitakse selles kabelis alal epitaafe, mis varemalt kiriku seintel rippusid.
Teine vanem surnuaed asub poole kilomeetri kaugusel Lokuta mõisa suunas mineva tee ääres. Asutamise aega täpselt ei mäletata, kuid arvatakse see kuuluvat 17. sajandisse. Loetlen mõned vanemad hauakivid: Maddis Treg hingamise paik Allikul, Jummala rahhus maggab Tüttar Juli Treg sündind sel 14mal septembril 1839 surnd sel 13mal august 1845. - Hier ruhen in Gott Robert Schõnberg geb. d. 11ten Nowb. 1841, gest. d. 10ten Aug 1844. Im Frieden entschlafen am 26. Febr. 1846 Maddis Treumund von Stenhusen geboren am 16ten März 1777. - Kivi rist kirjaga: Siin hingab Jürri Krusberg Türri kirrikomees sünd. 25 okt. 1818, surn. 19 sept. 1875. - Siin hingab Jummala rahho sees Türi köster G.M. Nielassen, sünd. 26. Nov. 1811. Surn. 4 apr. 1875, ammetis olnd 43 aastat.
1848. a. võeti senisele surnuaiale maad juure, kuid 14 aasta pärast on jällegi maast puudus ning liidetakse jälle uus maa-ala.
Sellest surnuaiast umbes 100 meetrit eemale, Alliku mõisa poole asub kolmas matusepaik. See surnuaed avati 1908. a. Sealt võiks nimetada vast tähtraamatu väljaandja Madis Tõnissoni (1853-1915) hauda.
Neljanda matusepaigana tuleks nimetada Kirna kabelit, Kirna mõisa lähedal - endine mõisnikkude matusepaik. Kabeli ukse ees keller pealkirjaga: Familein - Gruft der Barone von Fersen auf Laupa. Seal ligidal haud, mis kannab pealkirja: Johann Gustav von der Osten Sacken Churfürstlich Saechsischer General-Leutnant Gesandter und bevollmächtigter Minister um Russisch-kaiserlichen Hofe 1727-1789. Peale selle loetletud teised Osten-Sackenid.
Viies matusepaik asub Lokuta mõisa päralt oleva Kõlsi karjamõisa maa peal - Lokuta kabel. Siia on maetud ainult Lokuta mõisa omaniku von Traubenbergi suguvõsa.
Peale nende kiriklikkude matusepaikade teab rahvas veel terve rea vanemaid kalme ja matusepaike.
EKLA, f 199, m 39, 19/23 (I-3) < Türi khk. - Linda Tamman (1929)

Alliku vallas, Retla külas, Kalmu talus (1903. a. ühendati Kalmu talu Hansu-Tõnise taluga) karjamaal on vana sõjaplats või katkuaegne matmispaik. Leitud on siit mõõgapea ja inimluid. Leiukohale on puud peale kasvanud.
EKLA, f 199, m 39, 23 (I-3) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Jüri Huut, s. 1860 (1929)

Alliku vallas, Mäekülas asub Kalmude talu (ka Kalmut ja Kalmu), kus leidub 4x4-meetri suurune küngas-kalm. Kalmust on leitud mitmesuguseid rahasid.
EKLA, f 199, m 39, 23 (I-3) < Türi khk., Türi v., Mäeküla k. - Linda Tamman < Madis Pihelgas, s. 1858 (1929)

Lõõla külas vana matusepaik, Tõnu või Hansu talu maa peal. Leitud vanu mõõke.
EKLA, f 199, m 39, 23 (I-3) < Türi khk., Väätsa v., Lõõla k. - Linda Tamman < Kustas Ratassepp, s. 1855 (1929)

Jändja külas, Kõrtsi t. maal on vana matusepaik. Matusepaiga moodustab väike mägi, kust on leitud surnuluid ja üks raha.
Laupal, Karja külas, Madise talu maa peal - Kalmu mägi. Leitud surnuluid ja vene saapaid.
Mainitud Madise talu heinamaal asuva Väikse-Küüni mäele tahetud ehitada kirikut, kuid vajunud maasse.
EKLA, f 199, m 39, 23/4 (I-3) < Türi khk., Türi v., Laupa k., Madise t. - Linda Tamman < Kai Nugiseks, s. 1846 (1929)

Äiamaa külas, Oja talu põllul kalm. Leitud on sõjakirves.
EKLA, f 199, m 39, 24 (I-3) < Türi khk., Türi v., Tännasilma k. - Linda Tamman < Hans Pent, s. 1858 (1929)

Virika külas, Raudemetsa mäel on vana Rootsi aegne matusepaik. Mäel, männi alla maetud Rootsi kindral. Leitud on surnuluid. Mäel kasvavaid kuuski nimetatakse kalmu kuuskedeks.
Virika külas, Mihkli talu maa peal, vana veski juures on kividest küngas, mis olla vanade eestlaste matusepaik. Kivid on pandud üksteise kõrvale, nii et moodustavad nelinurga. Kohta kutsutakse veel Kivikangruks. Samas on põllu sees surnupõletamise kivi. Leitud on 20 aasta eest mõõga tükk, vanu rahasid, neist mõned kandilised. Koht on muinsuskaitse all.
EKLA, f 199, m 39, 24 (I-3) < Türi khk., Türi v., Virika k. - Linda Tamman < Miina Roosmann, s. 1857 (1929)

Rõa mõisas, 100 sammu paremal pool veskit (mõisa poolt) asub vana kalm.
Teine kalmistu asub Rõa mõisast eemal umbes 250 meetrit lõuna poole. See on kivikalme 38x17 ruutmeetrit suur.
Rõa külas, Uuetalu ja Mäeküla talu piiril 35 ruutmeetrine kivikalme.
EKLA, f 199, m 39, 24/5 (I-3) < Paide khk., Prääma ms. - Linda Tamman < Voldemar Renteln (1929)

Väätsa külas Jaaguhansu talu põllul on kalmed, samuti Väätsa asunduses Papla talu põllul ja sealsamas Kalmistu talu põllul.
Väätsa mõisa ja Nehatu küla piiril vana matusepaik. Leitud luid.
EKLA, f 199, m 39, 25 (I-3) < Türi khk., Vahastu k. - Linda Tamman < Jaan Mironov, Vahastu algk. juh. (1929)

Vahastus, Päitemaa talu juures, Härjamaa talu metsas „Kalmude pealne”, kuhu on maetud inimesi katku ajal, teise jutu järele aga valla surnuid, keda ei saadud kauge maa ja halbade teede tõttu viia Türile.
Poola valitsuse ajal olnud praeguse Mihkli talu maal, Vahastus, Hiie matmisepaik.
EKLA, f 199, m 39, 25 (I-3) < Türi khk., Vahastu k. - Linda Tamman < Jaan Kintsler, s. 1847 (1929)

Änari külas, Kalmu talus on väike künkakene, kust on leitud inimluid kaunis maapinna lähedal. Rahvajutu järele on koht katkuaegne matusepaik.
EKLA, f 199, m 39, 25 (I-3) < Türi khk., Türi v., Änari k. - Linda Tamman < Pearn Iismann (1929)

Kolu mõisas uue maja otsas olnud vanasti piinakeldreid ja matusepaik.
EKLA, f 199, m 39, 25/6 (I-3) < Türi khk., Türi v., Kolu k. - Linda Tamman < Oskar Kinkberg (1929)

Vahastus Peetrimäe metsas on vana Kabelimägi.
EKLA, f 199, m 39, 26 (I-3) < Türi khk., Väätsa v., Väätsa k. - Linda Tamman < Rein Timuli (1929)

Mäekülas, Kaabre külas, Lombi talu põllul on kalm.
EKLA, f 199, m 39, 26 (I-3) < Türi khk., Türi v., Mäeküla k. - Linda Tamman < Madis Pihelgas, s. 1858 (1929)

Kirna vallas, Sauekalda talu ligidal asub Kalmemägi ja väli.
EKLA, f 199, m 39, 26 (I-3) < Türi khk., Türi v., Virika k. - Linda Tamman < Miina Roosmann, s. 1857 (1929)

Särevere vallas, Taiksi külas, Otsa talus - vana sõjakalm. Viljandimaa vahva kindral võitnud alati jooksmisel. Läinud kihlveo peale ratsamehega Viljandist Säreveresse jooksma, kuid jooksnud enese surnuks. Maetud samasse kohta.
EKLA, f 199, m 39, 26 (I-3) < Türi khk., Türi v., Särevere ms. - Linda Tamman < Toomas Parbu (Toa-Toomas), s. 1852 (1929)

Rõa metsas vana kindrali haud.
EKLA, f 199, m 39, 26 (I-3) < Türi khk., Rõa k. - Linda Tamman < Mart Steinberg (1929)

Raukla külas, Särevere vallas, Sepa talu põllu sees on kivikalme. Suurus 26x10 sammu.
EKLA, f 199, m 39, 26 (I-3) < Türi khk., Türi v., Raukla k. - Linda Tamman < Jakob Mets, s. 1854 (1929)

Oisu külas, Vare ehk Vanakooli talu maal 1/8 vakamaad suur kalmude koht.
EKLA, f 199, m 39, 26 (I-3) < Türi khk., Türi v., Kärevere k. - Linda Tamman < August Räpp, s. 1879 (1929)

Vanu ristisi teatakse ainult 2 kohas, ja nimelt: Taikse külas, Otsa talu maal, raudkivist rist, mis praegu samas talus müüri sees.
EKLA, f 199, m 39, 26 (I-3) < Türi khk., Türi v., Mäeküla ms. - Linda Tamman < Mihkel Andrep, s. 1869 (1929)

Teine rist asub Kirna vallas, Sauekalda talu põllul. Ka see rist on kivist.
EKLA, f 199, m 39, 26 (I-3) < Türi khk., Türi v., Virika k. - Linda Tamman < Miina Roosmann, s. 1857 (1929)