Suusõnaline traditsioon - Asutamisküsimus, sisse- ja väljarändamine

Aastal 1893 ühendati Türi kihelkonnas üheks Särevere vallaks järgmised kogukonnad: Särevere, Laupa, Kolu, Lokuta ja Türi. Alliku vallaks ühendati samal aastal Alliku, Mäeküla, Kärevere, Oisu ja Tori kogukonnad. Väätsa vald moodustati 1896. aastal Prääma, Rõa ja Piiumetsa kogukondadest. Piiumetsa kogukonna moodustas ainult Piiumetsa küla.
Valdade kassad jäid aga lahku kuni 1912. aastani. Samal aastal ühendati endise Laupa valla küla "Lõõla" Väätsa vallaga. Samuti liideti 1917. aastal maanõukogu otsusel Vahastu vallaga Väätsa valla Saueaugu 4 peret ühes riigimetsaga. 1920. aastal liideti ka Särevere valla küla Raukla Alliku valla külge. 1929. aastal liideti Väätsa vallaga Vissuvere küla.
EKLA, f 199, m 39, 38 (III-1) < Türi khk. - Linda Tamman (1929)

Sisse on rändanud inimesi Türi kihelkonda peamiselt taludeostu ajal (1890. a. ümber). Suuremalt jaolt on sisserändajad pärit Viljandimaalt, kes tihti talu ostes maksid ära hinna tervena. Nii tulid mitmed mehed Viljandimaalt Toraverre ja Arukülla, ostsid puhta raha eest mõisalt metsa, raiusid maha ja asusid elama.
EKLA, f 199, m 39, 39 (III-1) < Türi khk., Türi v., Aruküla k. < Türi khk., Türi v., Laupa k. - Linda Tamman < Hans Kalm, s. 1875 (1929)

Samuti tuli Viljandimaalt asunikke ka Tori külla ja Rauklasse umbes 45 aasta eest. Ka Kirnasse (5-6 perekonda), Kirilasse ja Väätsale tuli asunikke Viljandimaalt.
EKLA, f 199, m 39, 39 (III-1) < Türi khk., Türi v., Toravere k. - Linda Tamman < Jaan Kuulmann, s. 1855 (1929)

Kuid mitte ainult Viljandimaalt ei tulnud inimesi, vaid ka Pärnumaalt ja nimelt Vändrast. 1890. aasta paiku asusid mõned Vändra mehed Laupale, kus osteti maa ühes metsaga ja asuti elama.
Sisserändajaid pole mitte ainult teistest maakondadest, vaid ka teistest riikidest. Nii tõi omale Laupa mõisa viimane omanik Otto Taube mõisatöölisi Saksamaalt, kes elavad praegugi Laupal asunikkudena.
EKLA, f 199, m 39, 39/40 (III-1) < Tori khk., Tori v., Taali k. < Türi khk., Jändja k. < Türi khk., Türi v., Laupa k. - Linda Tamman < August Haas, s. 1877 (1929)

Välja on rändanud inimesi Türi kihelkonnast pea igalt poolt. Väljarändamisi mäletatakse juba 1856. aastast. Nii rändasid 73 aastat tagasi mõned inimesed Lokutalt Kaukaasiasse.
EKLA, f 199, m 39, 40 (III-1) < Türi khk., Türi v., Lokuta k. - Linda Tamman < Mari Reiser, s. 1857 (1929)

Ja 30-40 aasta eest siirdusid mõned perekonnad Raukla küla ümbrusest Kaukaasiasse ja Krimmi, kuid siis olnud seal ees juba mõned perekonnad varemast ajast ka Raukla külast. Peale 1905. aastat tõusis uuesti väljarändamine.
EKLA, f 199, m 39, 40 (III-1) < Türi khk., Türi v., Raukla k. - Linda Tamman < Jakob Mets, s. 1854 (1929)

1907. aastal siirdusid paar perekonda Tännassilmast Siberisse, samuti ka üks perekond Retla külast. Samal aastal rändas ka üks 71-aastane vanamees Ants Marmel Tännassilmast Krimmi.
EKLA, f 199, m 39, 40 (III-1) < Türi khk., Türi v., Tännassilma k. - Linda Tamman < Hans Pent, s. 1858 (1929)

Venemaale on inimesi asunud ka veel Kõltsi endisest karjamõisast.
EKLA, f 199, m 39, 40 (III-1) < Türi khk., Türi v., Toravere k. - Linda Tamman < Jaan Kuulmann, s. 1855 (1929)

Alati pole jäädud siiski võõrsile, vaid on olnud ka tagasitulejaid. Nii tulid Kõltsist väljarändajad tagasi nälja sunnil.
EKLA, f 199, m 39, 40/1 (III-1) < Türi khk., Väätsa v., Lõõla k. - Linda Tamman < Kustas Ratassepp, s. 1855 (1929)

Ja samuti olnud Lokutalt Krimmi rändanud seal ainult viis aastat.
EKLA, f 199, m 39, 41 (III-1) < Türi khk., Türi v., Kihli k. - Linda Tamman < Ado Raudsepp, s. 1864 (1929)

Ka viimasel ajal on olnud väljarändamisi, nimelt sõitsid paar inimest Vahastust Brasiiliasse ja Austraaliasse.
EKLA, f 199, m 39, 41 (III-1) < Türi khk., Vahastu k. - Linda Tamman < Jaan Mironov, Vahastu algk. juh. (1929)

Väljarändajad on eranditult olnud kõik maata inimesed, mõisamoonakad, talu-popsid ja -sulased.
EKLA, f 199, m 39, 41 (III-1) < Türi khk. - Linda Tamman (1929)