Suusõnaline traditsioon - Sõjad vanematest aegadest peale

Kõige vanem sõda, millest veel on järele jäänud mälestusi on Põhja sõda. Mälestusi on ka veel Vene-Prantsuse sõjast 1812. aastast.
EKLA, f 199, m 39, 42 (III-2) < Türi khk. - Linda Tamman (1929)

Põhja sõja ajal, kui oli hulkumas palju röövsalku, olnud Retla külas Alliku vallas alati kaks lööpert (jooksja) vahtideks, üks ühelpool küla otsas, teine teiselpool. Lööper, kes nägi, et tulevad rüüstajad, jooksis otsekohe küla keskele Reinu tallu ja laskis alla katusel lehviva lipu. Inimesed, nähes, et lippu enam üleval pole, jätsid töö pooleli ja põgenesid "Tubade" mäe kaudu, mööda väikest vee all olevat kiviteed, Paisasaare rappa. Nimetatud kiviteed olnud tunda veel 60 aasta eest.
EKLA, f 199, m 39, 42 (III-2) < Türi khk., Türi v., Tännassilma k. - Linda Tamman < Hans Pent, s. 1858 (1929)

Napoleoni sõja kohta on vähem mälestusi. Punapart teinud kirikuid hobuste tallideks. - Kui prantslased 1812. aastal käisid Venemaal, siis oli neid korteris ka Oisu mõisas (Alliku vallas). Üks prantslane, ametilt kokk, jäänudki Oisu mõisa teenima.
EKLA, f 199, m 39, 42/3 (III-2) < Türi khk., Türi v., Oisu t. - Linda Tamman < Amalie Traubenberg, s. 1854 (1929)

Prantsuse sõja ajal olnud ka Vene sõdureid meie maal rohkem kui harilikult, nii olnud üks salk neid Kõltsi mäe valli juures laagris.
EKLA, f 199, m 39, 43 (III-2) < Türi khk., Türi v., Toravere k. - Linda Tamman < Ants Kuulmann, s. 1845 (1929)

Soldateil lõigatud vanasti, peale liisuvõtmist, juuksed maha. Paljud põgenesid peale liisuvõtmist ära metsadesse ja julgenud välja tulla alles siis, kui juuksed olid jälle kasvanud pikaks.
EKLA, f 199, m 39, 43 (III-2) < Türi khk., Türi v., Mäeküla k. - Linda Tamman < Madis Pihelgas, s. 1858 (1929)