Suusõnaline traditsioon - Katkud, näljad, ikaldusaastad

Peamiselt on mälestusi katkust, mis möllas peale Põhja sõda ja näljast 1868. aastal.
EKLA, f 199, m 39, 44 (III-3) < Türi khk. - Linda Tamman (1929)

Suure katku ajal (katk peale Põhjasõda) tulnud Äiamaal mees sisse, pistnud kepiga ülevalolejaile külge, kuna magajaid ei olevat puutunud. Keda kepiga puutunud, see surnud.
EKLA, f 199, m 39, 44 (III-3) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Ann Õunapuu, s. 1844 (1929)

Suure katku ajal surnud nii palju inimesi, et keegi ei teadnud olla enam enda peale julge ja tihti pandud juba iseendid suririidesse. Ei tohitud jätta ämbert kaevu raketele, sest siis tulnud otsekohe katk. Katku suremisi pandi ka süüks mõisnikkudele. Nimelt olla mõisnikud maha raputanud katkupulbert ja kes peale juhtunud astuma, see surnud.
EKLA, f 199, m 39, 44 (III-3) < Türi khk., Türi v., Näsuvere k. - Linda Tamman < Marie Lagemann, s. 1857 (1929)

Katku ajal ei suudetud surnuid korralikult matta surnuaedadesse ja selle tagajärg ongi see, et kaunis palju on leida metsades ja põldudel kalmusid ja kalmupealseid. Näiteks maeti Vahastus katku ajal inimesi Härjamaa talu metsa ja kohta hüütakse veel praegugi Kalmude pealseks.
EKLA, f 199, m 39, 44/5 (III-3) < Türi khk., Vahastu k. - Linda Tamman < Jaan Kintsler, s. 1847 (1929)

Hilisemal ajal, umbes 70 aastat tagasi, möllanud koolera Kõltsi ümbruses. Haigust tembeldati tol korral mõisnikkude süüks, sest surnud enamasti need, kes hakanud vastu sakstele.
EKLA, f 199, m 39, 45 (III-3) < Türi khk., Türi v., Toravere k. - Linda Tamman < Ants Kuulmann, s. 1845 (1929)

Nälja-aasta, millest kõige enam on mälestusi, on 1868. aasta nälg. Kaks-,kolm aastat enne 1868. aastat vaheldusid järgimööda liigne kuivus ja liialt suur vihm.
EKLA, f 199, m 39, 45 (III-3) < Türi khk., Vahastu k. - Linda Tamman < Jaan Kintsler, s. 1847 (1929)

1868. aastal oli juba riik sunnitud andma abi, nii raha kui ka vilja näol.
Siin näiteks väljavõte Särevere valla arhiivist, Vahastu protokoli ehk nöörraamatust:
Wahhastus, sel 27mal Webruaris 1868.
... Wahhasto walla Wollimehed kokko kutsutud, ja anti neile teada, et kubbermango seitungi läbbi saab kulutud, et krono rahha laenab, waeste leiwa eest hoolt saab kantud uutseni. - Se rahha saab Tallitaia kätte witungi wasto antud ja temma annab, kellele ta arvab ollevad häddaste. Kui aga need, kes rahha lainanud peaksid surrema, ehk ni waeseks jäma, enne, kui se rahha taggasi saab maksetud, siis wald wastab ühhes nous selle ette, et krono rahha täieste tagasi saab maksetud, kui seda pärritakse.
EKLA, f 199, m 39, 45/6 (III-3) < Türi khk. - Linda Tamman (1929)

Samal, 1868. aastal käidi Alliku vallast toomas vilja isegi Pihkvast ja makseti setverdist 16 rubla.
EKLA, f 199, m 39, 46 (III-3) < Türi khk., Türi v., Tännassilma k. - Linda Tamman < Hans Pent, s. 1858 (1929)

Kirnast ja Lõõlast käidi Tallinnast toomas vilja, mis oli toodud Venemaalt. Hinnaks oli ühe setverdi eest 15 rubla. Vili oli pakitud roguskitesse ja sarnast ühe setverdist pakki hüüti kuuliks. Leib sellest jahust olnud muna maitsega. Vististi oli läinud halvaks.
EKLA, f 199, m 39, 46 (III-3) < Türi khk., Väätsa v., Lõõla k. - Linda Tamman < Kustas Ratassepp, s. 1855 (1929)

Mitmel pool, kus abi anti vilja näol mõisa poolt, arvati et vili kingitakse, kuid hiljem tuli siiski kõik välja maksta.
EKLA, f 199, m 39, 46 (III-3) < Türi khk., Türi v., Näsuvere k. - Linda Tamman < Marie Lagemann, s. 1857 (1929)

Viljakasv oli 1868. aastal põua tagajärjel nii kehv, et oder kasvas pikaks ainult 20 sentimeetrit ja niitmise asemel kitkuti seda peoga.
EKLA, f 199, m 39, 47 (III-3) < Türi l., Türi vndk. - Linda Tamman < Anna Asavi, s. 1859 (1929)

Leiva puudus olnud nii suur, et rukkile pandud hulka linaseemne haganaid ja aruheinu.
EKLA, f 199, m 39, 47 (III-3) < Türi khk., Türi v., Tori k. - Linda Tamman < Georg Asberg, Tori algk. juh. (1929)

Ka on ette tulnud näljasurma juhuseid.
EKLA, f 199, m 39, 47 (III-3) < Türi l., Türi vndk. - Linda Tamman < Anna Asavi, s. 1859 (1929)

Samuti kõhutõve juhuseid. Väga paljud olid sunnitud kerjama.
EKLA, f 199, m 39, 47 (III-3) < Türi khk., Türi v., Laupa k., Madise t. - Linda Tamman < Kai Nugiseks, s. 1846 (1929)

Mitmel pool anti toetust ka mõisate poolt, näiteks Väätsas, Kirnas. Ka õpetaja Grohmann laskis anda kiriku juures vaestele leiba ja suppi.
EKLA, f 199, m 39, 47 (III-3) < Türi khk., Türi v., Näsuvere k. - Linda Tamman < Marie Lagemann, s. 1857 (1929)

Mõisates nälga ei tuntud, näiteks Säreveres ja Kirnas. Seal võidi isegi aidata teisi. Väätsa mõisa toodi ka Venemaalt vilja ja siis jagati seda ka väljaspoole mõisat.
EKLA, f 199, m 39, 47 (III-3) < Türi khk., Väätsa v., Väätsa k. - Linda Tamman < Jaan Madisson, s. 1850 (1929)

Ka 1860. aasta olnud väga vihmane (Laupal), nii et heina teha üldse ei saand. Alles jää pealt niidetud hein ja aetud kokku loogaga.
EKLA, f 199, m 39, 47 (III-3) < Türi khk., Tori v., Taali k. < Türi khk., Jändja k. < Türi khk., Türi v., Laupa k. - Linda Tamman < August Haas, s. 1877 (1929)

1884. aastal olnud nälg Retla küla ümbruses. Samal aastal surnud ka paljud kõhutõppe. 1853. aastal olnud suvi nii kuiv, et vili polevat üldse tõusnud ülesse.
EKLA, f 199, m 39, 48 (III-3) < Türi khk., Vahastu k. - Linda Tamman < Jaan Kintsler, s. 1847 (1929)

Kõige vanem näljaaeg, mida mäletatakse, olnud "Punapardi" sõja ajal. Siis olnud nälg nii suur, et üks ema söönud näljaga isegi oma lapse ära.
EKLA, f 199, m 39, 48 (III-3) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Ann Õunapuu, s. 1844 (1929)