Suusõnaline traditsioon - Rahva majandusline elu - Talupoegade kohtlemine mõisas

Laupa mõisas olnud teoorjuse lõpul mõisaomanik Taube (viimase omaniku isa) rahvaga ümberkäimises väga toores. Lasknud korra kahte meest peksa kuni soolikad tulnud välja, mille järele mehed surid.
EKLA, f 199, m 39, 63 (III-5b) < Türi l. - Linda Tamman < Jaan Lõvi, s. 1853 (1929)

Alliku mõisas nõutud juba 14-aastased lapsed tööle. Kubjad olid väga toored omas ümberkäimises töölistega, kuna sellevastu, mõisaomanik Baranoff olla olnud väga hea mees. Tihti ütelnud valitsejale, et ärgu lasku mitte nii palju alati peksa, lasku tulla tema juurde kaebama. Ega tema ei sunni nii väga töötama.
EKLA, f 199, m 39, 63 (III-5b) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Ann Õunapuu, s. 1844 (1929)

Ka Lokuta mõisas olnud teoorjuse ajal väga toores kubjas nimega Sillaotsa Toomas, nii et tihti tulnud ette, et härra päästnud mehe Tooma käest, kui see meest peksnud. Sillaotsa Toomast kutsutud veel Kõnnu-Jumalaks.
EKLA, f 199, m 39, 63 (III-5b) < Türi khk., Türi v., Kihli k. - Linda Tamman < Ado Raudsepp, s. 1864 (1929)

Et teolistel mõisas oleks ulualust peale töö lõppu, oli asutatud Alliku mõisas hobuste talli peale väikesed latrid ka teolistele. Latrid olid nii suured, et hädapärast mahtusid sisse 2-3 inimest oma kraamiga. Sarnast teoliste latrite ruumi hobuste talli peal nimetati teotalliks.
EKLA, f 199, m 39, 64 (III-5b) < Türi khk., Türi v., Tännasilma k. - Linda Tamman < Hans Pent, s. 1858 (1929)

Laupa mõisas olnud teoorjuse ajal väga toores härra. Peksnud tihti inimesi ainult oma lõbuks. Teolised ja isegi kubjad põgenenud, nähes härrat tulevat eemalt. Korra pannud kuus meest end naiste riidesse, võtnud härra kinni ja andnud igaüks kordamööda talle hea nahatäie, nii et härra kojuminnes olnud täiesti verine. Hommikul, ülestõustes, hüüdnud otsekohe vahimehe ja lasknud mõisa õues oleva rõngastega peksuposti (rõngad olid käte ülessidumiseks) maha võtta ja maha matta ja lubanud mitte kunagi enam inimesi peksa.
EKLA, f 199, m 39, 64 (III-5b) < Türi khk., Kirila k. - Linda Tamman < Aleksander Reinmann, s. 1874 (1929)

Väätsa mõisas olnud teoorjuse ajal ühel pühapäeva õhtul kõik teolised kõrtsis ja tulnud esmaspäeva hommikul tööle alles siis, kui päike oli juba kõrgel. Mõisahärra lasknud mõisa vahimeest, hüüdnimega Peksu-Ants, anda igale mehele 15 hoopi. Keegi meestest, Juhan Uusner, hüüdnimega Plaks-Juhan, ütelnud, et tema olnud kohal juba õhtust saadik. Mõisnik ütelnud selle peale: „Noh sa saad siis ette.” Kohe peale 15 hoopi karganud Plaks-Juhan hobuse selga ja kihutanud mõisa rukkiväljast pikuti läbi. Väljavaht viinud mehe härra juurde, kes tahtnud lasta anda mehele otsekohe nahatäie, kuid Plaks-Juhan tuletanud meelde antud lubadust ja jäänudki ilma nahatäieta.
Võõtsa mõisas koheldi talupoegi üldiselt halvasti.
EKLA, f 199, m 39, 64/5 (III-5b) < Türi khk., Vahastu k. - Linda Tamman < Jaan Kintsler, s. 1847 (1929)