Suusõnaline traditsioon - Rahva majandusline elu - Talude lammutamine

Türi linna asemel olnud ennemalt talud. Alliku mõisa omanik Aleksander Baranoff lõhkus aga talud ja asutas Türi karjamõisa.
EKLA, f 199, m 39, 66 (III-5b) < Türi khk., Türi v., Rikassaare k. ja Pilistvere khk., Laimetsa ms. < Vändra khk., Käru ms. - Linda Tamman < Johannes Idof, s. 1871 ja Liisa Schuting, s. 1837 (1929)

40-50 aasta eest laskis Piiumetsa mõisnik lammutada Piiumetsa küla ja maa liita mõisa külge, ainult raba ääred anti talumeestele.
EKLA, f 199, m 39, 66 (III-5b) < Türi khk. - Linda Tamman < kuuldud mitmest allikast erinevatest küladest (1929)

Piiumetsa „Suur küla” lammutati mõisnik Melchior Helfreichi poolt mõisa põldude ümmarguseks tegemiseks.
EKLA, f 199, m 39, 66 (III-5b) < Türi khk., Väätsa v., Piiumetsa k. - Linda Tamman < Valter Käär, Piiumetsa kooli juh. (1929)

Mäeküla mõisa asemel olnud samuti küla, kuid lammutatud teoorjuse ajal ja asutatud mõis, ning samal ajal lahutati ühtlasi Särevere vallast.
Umbes 40 aasta eest lammutas Laupa mõisnik terve Jändja küla ja liitis maa mõisaga, kuna inimesed viidi Arukülla.
EKLA, f 199, m 39, 66 (III-5b) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Kustas Tarius, s. 1861 (1929)

Mäeküla mõisast 1 kilomeeter hommikupoole Varmassaares olla olnud ise mõis, kuid nii väike, et mõisal olnud ainult kaks teomeest. Mõis kaotati juba umbes saja aasta eest ja ühendati Mäeküla mõisaga.
EKLA, f 199, m 39, 66/7 (III-5b) < Türi khk., Türi v., Mäeküla ms. - Linda Tamman < Mihkel Andrep, s. 1869 (1929)

Ligi 70 aastat tagasi lammutati Varmassaares 5 talu ja asutati Varmassaare nimeline karjamõis.
EKLA, f 199, m 39, 67 (III-5b) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Kustas Tarius, s. 1861 (1929)

Samuti laskis Mäeküla mõisnik lammutada Rikassaare talud (olnud nii rikkad talud, et jõule peetud küünlapäevani) ja asutati Rikassaare karjamõis ...
EKLA, f 199, m 39, 67 (III-5b) < Türi khk., Türi v., Mäeküla ms. - Linda Tamman < Mihkel Andrep, s. 1869 (1929)

... umbes aastal 1800.
EKLA, f 199, m 39, 67 (III-5b) < Türi khk., Türi v., Särevere ms. - Linda Tamman < Toomas Parbu (Toa-Toomas), s. 1852 (1929)

Kõltsi karjamõis asutati 70-85 aastat tagasi Lokuta mõisa omaniku Traubenbergi poolt, kusjuures lammutati kolm talu.
EKLA, f 199, m 39, 67 (III-5b) < Türi khk., Türi v., Kihli k. - Linda Tamman < Ado Raudsepp, s. 1864 (1929)

Umbes 70 aastat tagasi lammutati Alliku mõisa küla Hundissaare ja asutati Hundissaare karjamõis, mis mõni aeg hiljem jälle ära kaotati. Mõisa asemele asutati nüüd uuesti küla.
EKLA, f 199, m 39, 67 (III-5b) < Türi khk., Türi v., Rikassaare k. ja Türi khk., Türi v., Tännassilma k. - Linda Tamman < Johannes Idof, s. 1871 ja Hans Pent, s. 1858 (1929)

Kirna mõisas lammutati üks talu umbes 60 aasta eest ja liideti mõisaga.
EKLA, f 199, m 39, 67 (III-5b) < Türi khk., Türi v., Virika k. - Linda Tamman < Jaan Rehmann, s. 1846 (1929)

Kirna mõisa Puaka karjamõisa asemel olnud üle 100 aasta tagasi Kassamaa nimeline küla, mille mõisnik lammutas ja liitis mõisa maade külge.
EKLA, f 199, m 39, 68 (III-5b) < Türi khk., Kirna v., Männaku k. - Linda Tamman < Jaan Paavel, s. 1854 (1929)

Esineb ka mõisa taludeks jagamise juhuseid, nagu eelpool mainitud Hundissaare mõisa jaotamine ja analoogiline juhus Väätsa mõisa karjamõisaga. Väätsa mõisal oli kaks karjamõisa, Siugumetsa ja Nehatu. Siugumetsa karjamõis kaotati ära 40 aasta eest ja asutati küla 8 perega. Nehatu karjamõis asutati viimase Baranoffi poolt 62 aastat tagasi ja seejuures lammutati 9 talu.
EKLA, f 199, m 39, 68 (III-5b) < Türi khk., Väätsa v., Väätsa k. - Linda Tamman < Jaan Madisson, s. 1850 (1929)

Siinjuures toon väljavõtte Väätsa kogukonna kohtu Protokolliraamatust 1867. a. talude lammutamise tõenduseks:
22sel Julil 1867 on mõisa Herra ülles öölnud
1) neile kes tulleva Jüri pävast ommast kohhast lahti sawad, ning nimelt
Unnimä Tawet Widemann ja Aso wälja Mart Karmann
2) Wannakõrtsi tallomaad sawad mõisa krunti woetud ja Jürri tallomaad sawad ümber wahhetud ...
EKLA, f 199, m 39, 68/9 (III-5b) < Türi khk. - Linda Tamman (1929)