Suusõnaline traditsioon - Rahva majandusline elu - Kuuendikumaade liikuvus teoorjuse ajal

Alliku vallas, Retla külas olid kuuendikumaad Hiietooma, Reinutooma ja Hiie-Sillaotsa talud, kuid mõisnik müüs nad ära hariliku mõisa maana talude müümise ajal. Kuuendiku ehk punasenumbri maa oli veel Rehe talu Retlas, kust mõisnik ajas välja mehe ja andis koha teisele, kes kosis tüdruku, kel oli laps mõisahärraga.
EKLA, f 199, m 39, 69 (III-5b) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Kustas Tarius, s. 1861 (1929)

Tori mõisas olnud teoorjuse ajal üks kuuendikukoht, kust aga tegu ei tehtud. Koht müüdi talude müümise ajal.
EKLA, f 199, m 39, 69 (III-5b) < Türi khk., Türi v., Tori k. - Linda Tamman < Leena Mihkelstein, s. 1863 (1929)

Lokuta mõisas olid kuuendikumaad Kõrgemäe (kohta enam pole), Kuusiku ja Tebeni.
EKLA, f 199, m 39, 69 (III-5b) < Türi khk., Türi v., Toravere k. - Linda Tamman < Ants Kuulmann, s. 1845 (1929)

Särevere mõisas on olnud kuuendikumaid, millised müüdi taludemüügi ajal.
EKLA, f 199, m 39, 69/70 (III-5b) < Türi khk., Türi v., Särevere ms. - Linda Tamman < Toomas Parbu (Toa-Toomas), s. 1852 (1929)

Kirna mõisa küla Kirila kuulus ennemalt Mündi mõisale (Paidest 3 kilomeetrit) Selle omaniku parun Schillingi ajal, umbes aastal 1900, võeti kolm talu Kirila külast mõisa külge kui mõisa kuuendikumaad, ehkki nad seda tõelikult polnud, kuid keegi ei nõudnud neid tagasi.
EKLA, f 199, m 39, 70 (III-5b) < Türi khk., Kirila k. - Linda Tamman < Aleksander Reinmann, s. 1874 (1929)

Väätsa mõisal oli kuuendikukohti arvult 9. Ühe kuuendikukoha (Kingisepa) kaotas ära mõisa omanik Seidlitz. Ülejäänutes on praegu riigirentnikud.
EKLA, f 199, m 39, 70 (III-5b) < Türi khk., Väätsa v., Väätsa k. - Linda Tamman < Jaan Madisson, s. 1850 (1929)