Suusõnaline traditsioon - Rahva majandusline elu - Raharendi aeg

Raharendile siirdumine Türi kihelkonnas oli seotud raskustega, nimelt raha puudusega. Talupoegadel polnud rahaallikaid ja sellest tuli ka, et kõik ei tahtnudki raharenti ja tegid parema meelega tegu. Näiteks Oisu mõisas pahandasid selle üle paljud talumehed.
EKLA, f 199, m 39, 71 (III-5c) < Türi khk., Türi v., Oisu t. - Linda Tamman < Amalie Traubenberg, s. 1854 (1929)

Algul tehti pea igas mõisas raharendi ajal tegu. Segarent oli ka mõnes mõisas isegi seaduslik, nimelt Mäeküla (1870. aasta ümber) ja Väätsa mõisas.
Mõnes külas tunti siiski suurt headmeelt ülemineku puhul raharendile ja nimelt Retla külas. Hakati maad puhastama kividest ja kaevama kraave ja sel tagajärjel kosusid kõik. Renti makseti Retla külas 40-60 tiinulise koha eest 120-130 rubla aastas, kuid et seda hinda ei jõutud kõiki rahaga maksa, siis tehti ka tegu.
EKLA, f 199, m 39, 71 (III-5c) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Jaan Aron, s. 1861 (1929)

Lokuta mõisas ei tahetud esialgul üldse minna raharendile, sest puudusid pea täiesti rahaallikad. Kõpu talu olevat isegi uuesti üle läinud teoorjusele.
EKLA, f 199, m 39, 72 (III-5c) < Türi khk., Türi v., Toravere k. - Linda Tamman < Ants Kuulmann, s. 1845 (1929)

Ka Toravere külas tehtud mitmes talus tegu edasi, kui raha rendi jaoks polnud.
EKLA, f 199, m 39, 72 (III-5c) < Türi khk., Türi v., Toravere k. - Linda Tamman < Jaan Kuulmann, s. 1855 (1929)

Et Lokuta küla peremehed ei jõudnud oma renti korralikult tasuda, vaid jätsid oma raha kõik kõrtsi, siis laskis mõisnik kõrtsi sulgeda ja avas ta alles kahe aasta pärast uuesti.
EKLA, f 199, m 39, 72 (III-5c) < Türi khk. - Linda Tamman < Lokuta kooli kroonika (1929)

Lõõlas saadi rendiraha peamiselt linadest ja kartulitest.
EKLA, f 199, m 39, 72 (III-5c) < Türi khk., Väätsa v., Lõõla k. - Linda Tamman < Kustas Ratassepp, s. 1855 (1929)

Raharendi algul ei jõutud ka Laupa mõisas läbi saada abitegu tegemata.
EKLA, f 199, m 39, 72 (III-5c) < Türi khk., Türi v., Laupa k., Madise t. - Linda Tamman < Kai Nugiseks, s. 1846 (1929)

Rendiraha saadi aastasaja lõpul peamiselt linadest, hobuste ja lehmade müügist ja ka võist, mida viidi Paide turule.
EKLA, f 199, m 39, 72 (III-5c) < Tori khk., Tori v., Taali k. < Türi khk., Jändja k. < Türi khk., Türi v., Laupa k. ja Türi khk., Türi v., Aruküla k. < Türi khk., Türi v., Laupa k. - Linda Tamman < August Haas, s. 1877 ja Hans Kalm, s. 1875 (1929)

Renti makseti 60 tiinulise koha eest 75 rubla ja mis võlgu jäi, tehti tasa teoga.
EKLA, f 199, m 39, 72 (III-5c) < Türi khk., Türi v., Tännassilma k. - Linda Tamman < Hans Pent, s. 1858 (1929)

Samuti kui Lokuta mõisas, ei tahetud ka Raukla külas algul minna raharendile, sest polnud võtta kusagilt rendiraha. Hiljem, kui edenes linakasvatus, saadi sellest raha.
EKLA, f 199, m 39, 72 (III-5c) < Türi khk., Türi v., Raukla k. - Linda Tamman < Jakob Mets, s. 1854 (1929)

Ka Kirna mõisas polnud paljud nõus raharendiga, samuti raha puuduse pärast. Raha hakati alles siis rohkem saama, kui hakati kasvatama kartulaid.
EKLA, f 199, m 39, 73 (III-5c) < Türi khk., Türi v., Virika k. - Linda Tamman < Jaan Rehmann, s. 1846 (1929)

Kirila külas tehti segarenti õige kaua, kuni 1905. aastani. Raharendile minnes, saadi algul raha loomade müügist, kuid hiljem ka linadest.
EKLA, f 199, m 39, 73 (III-5c) < Türi khk., Kirila k. - Linda Tamman < Aleksander Reinmann, s. 1874 (1929)

Mõis, kus segarenti üldse ei tehtud, oli Prääma, sest seal oli rent niivõrd odav.
EKLA, f 199, m 39, 73 (III-5c) < Paide khk., Prääma ms. - Linda Tamman < Jaan Jaanson, s. 1862 (1929)

Väätsa mõisas aga oli algul igalpool segarent, sest teisiti ei lubatudki ja paljud olid sellega ka nõus. Renti nõuti viiepäevakoha eest aastas 42 rubla ja peale selle veel mitmesuguseid töid, nagu: 4 postivahet heina niita ja küüni vedada, 2 postivahet rukist lõigata ja napra panna, 1 rehi peksa, 2 postivahet suvivilja teha, 12 sõnnikuveo päeva (iga päev 12 koormat), 2 korranädalat karjalaudas, 2 viinakööginädalat, 2 killavoori Tallinna, Pärnu või Tartu ja 4 sülda puid raiuda. Sarnane segarent lõppes aastal 1884. Rendiraha saadi Väätsal peamiselt kartulitest, linadest ja hobustest.
EKLA, f 199, m 39, 73/4 (III-5c) < Türi khk., Väätsa v., Väätsa k. - Linda Tamman < Jaan Madisson, s. 1850 (1929)

Vahastu mõisas oli rendiraha saamine raskem, sest siinpool linad hästi ei kasvanud.
Kolu mõisas nõuti renti viiepäevakoha eest keskmiselt 50 rubla aastas. Hiljem tõusis aga rent kuni 70 rublani.
EKLA, f 199, m 39, 74 (III-5c) < Türi khk., Türi v., Änari k. - Linda Tamman < Pearn Iismann (1929)