Suusõnaline traditsioon - Rahva majandusline elu - Majandusline elu peale teoorjust

Läinud sajandi keskpaiku ja raharendi ajal oli pea sissetuleku allikateks või, millest aastane korjandus müüdi Tallinnas, samuti sead ja linad. Metsatööd olid juhuslikud. Hiljem hakati müüma ka vilja ja mõnes kohas ka hobuseid, näiteks Vahastus ja Väätsal.
EKLA, f 199, m 39, 79 (III-5e) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Hans Tarius, s. 1870 (1929)

Aastasaja vahetusel kasvatasid mõisad peamiselt teravilja ja kartulaid, viimaseid müümiseks viinavabrikutele. Hiljem hakkas aga mõisa majandus üle minema kord-korralt karjapidamisele ja tekkisid ka siin seal mõisates meiereid. Eeskujulik karjapidamine ja piimaasjandus oli Särevere mõisas, kus Friisi tõugu piimalehmade arv ulatus kahesajani.
Samal ajal, kui mõisnikud kasvatasid peamiselt teravilja ja kartulaid, oli talupoegade rahaallikaks lina ja seda peamiselt kihelkonna lõunaosas, kus põllupind oli sügavama mullaga. Teravilja ja kartulaid kasvatati oma tarbeks. Karjapidamine ei olnud veel arenenud. Aastasaja vahetuse ümber hakkas Eesti ajakirjandus suurema rõhuga soovitama ka talupoegadel minna üle teravilja ja linakasvatamiselt paremale karjapidamisele ja piimamajandusele, nagu see oli sündinud juba mõisates. Põhjuseks oli asjaolu, et nii teravilja kui ka lina hinnad olid madalad. Üleminek karjapidamisele taludes sündis siiski visalt ja pikkamisi. Esimene talupoegade meierei kihelkonnas asutati Retla külas Aadujüri talus. See oli ostumeierei, pandi käima 1907. aastal. Varsti sai selgeks talupoegadel, et piima müümine on kasulikum lina ja teravilja müümisest. Hakati kandma suuremat hoolt piimalehmade eest. Mõnes kohas ehitati ka uuemaaja nõuetele vastavamaid karjalaute, teistes kohtades korraldati vanu. Peale Retla, asutati ostumeiereisi ka teistesse küladesse, nagu Oissu ja Käreveresse. Mõnes kohas hakkasid talupojad müüma oma piima mõisameiereidele, nagu seda sündis Särevere mõisa ümbruses.
Lõuna-Eestis olid juba hakkanud töötama mitmel pool ühismeiereid, kus ehitati ühisel jõul suured meierei hooned ja pandi käima välismaalt tellitud masinad. Niisugune ühismeierei asutati Türi kihelkonna naaberkihelkonda Pilistveresse. See algatus leidis vastukaja ka Türi kihelkonnas. Ühismeierei asutamise innukamaid pooldajaid olid tolleaegne Türi põllumeesteseltsi esimees ja Retla ministeeriumikooli juhataja Jüri Tammann ja sama seltsi kirjatoimetaja, Türi kiriku köster, Mart Veimer. Meierei projekti valmistas dr. Raamot ja tellis ka tarvilikud masinad ja 1913. aastal võeti käsile ka meierei hoone ehitamine. Asutatud ühismeiereisse hakkasid piima tooma Türi kihelkonna talupojad ja ka isegi üks mõis. Et talupoegadel piima juurdevedu kergendada, asutati kihelkonna kaugematesse nurkadesse koorejaamu, näiteks Oissu, Põikvale ja Toraveresse. Hiljem asutati ühismeiereid veel teistesse küladesse, sest üks meierei osutus tervele kihelkonnale väheseks. Ostumeiereid ei suutnud võistelda ühismeiereiga ja nad kadusid, nii Türi kihelkonnas kui ka mujal. Ka praegusel ajal on talupoegadel kõige kindlamaks rahaallikaks piima müük. Karjapidamine on kõige jõudsamini arenenud kihelkonna lõunaosas.
EKLA, f 199, m 39, 79/82 (III-5e) < Tallinn < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Jüri Tammann, s. 1866 (1929)