Suusõnaline traditsioon - Õigusline elu vanemast ajast peale

Teoorjuse ajal käidi mõisakohtus, kus kohtumeheks oli mõisahärra ja alamkohtumeheks valla talitaja, kes ka võis oma äranägemise järele määrata vitsahirmu kuni 15 hoopi.
EKLA, f 199, m 39, 84 (III-6) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Hans Tarius, s. 1870 (1929)

Ei küsitud siin kohtus palju süü üle.
EKLA, f 199, m 39, 84 (III-6) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Jaan Aron, s. 1861 (1929)

Juhtus keegi hobuse lahti laskma mõisa vilja, jälle oli 20-30 hoopi kindlustatud.
EKLA, f 199, m 39, 84 (III-6) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Ann Õunapuu, s. 1844 (1929)

Haagikohus asus Kolu mõisas, Särevere mõisas ja ka Paides. Haagikohut kutsuti ka veel konksukohtuks. Siin pekseti inimesi isegi surnuks. Tuli ette ka, et süüdlased põgenesid peksu kartusel jättes maha perekonnad ja varandused.
EKLA, f 199, m 39, 84 (III-6) < Türi khk., Türi v., Virika k. - Linda Tamman < Jaan Rehmann, s. 1846 (1929)

Lapsetapjad seoti vankrile kinni ja veeti läbi küla, kogu aeg süüdlast pekstes.
EKLA, f 199, m 39, 84 (III-6) < Türi khk., Türi v., Kihli k. - Linda Tamman < Ado Raudsepp, s. 1864 (1929)

Peale Mahtra sõda kadus peks ja ka kubjad ei tohtinud enam kanda keppi.
EKLA, f 199, m 39, 84 (III-6) < Türi khk., Türi v., Toravere k. - Linda Tamman < Ants Kuulmann, s. 1845 (1929)

Vanemal ajal olnud ka Türi kiriku ees peksupost, kus inimesi peksetud kiriku, usu ja kõlbluse vastu eksimiste eest.
EKLA, f 199, m 39, 84/5 (III-6) < Türi khk., Türi v., Näsuvere k. - Linda Tamman < Marie Lagemann, s. 1857 (1929)

Kuidas mõni nupukam mees karistusest ilma jäi, näitab järgmine väike lugu. Väätsa mõisnik Seidlitz saatis kellegi Juhan Uusneri mingi süüteo eest Kolu mõisa haagikohtuniku juurde peksule. Mees aga visanud kaasaantud kirja ära ja maganud öö metsas. Teisel hommikul tulnud siis härra juurde, kes küsinud, noh kuidas läks. "Eks ma seda sain, mida härra kirjutas," vastanud mees ja nii lõppenudki see karistus.
Valla kohtumehed ei talitanud alati seaduse järele. Mehele oleks tulnud anda 15 hoopi vitsu, kuid kohtunik, kes karistatavaga oli hea sõber, rääkis peksjale asja ära ja käskis muidu niisama vähe sabistada ja peksetavale tuletas meelde, et ta siiski peksu ajal karjuks, et asi paistaks tõelisem.
EKLA, f 199, m 39, 85 (III-6) < Türi khk., Väätsa v., Väätsa k. - Linda Tamman < Jaan Madisson, s. 1850 (1929)

1867. a. vaatas kihelkonnakohtu vanem Frey Rõa vallavalitsuse kohtu protokolliraamatu läbi ja tegi märkuse, et vollimehhede assemel tuleb kirjutada "kohto kõrvamehhed". Rahvasuus oli tarvitusel valla kohtumehe abiliste nimetusena volimees, kuna ametlik nimetus oleks olnud kohtu kõrvamees.
Pea igal pool kaevatakse veneaegsete kohtute üle. Viga seisnud selles, et asju aeti vene keeles, millest rahvas ei saanud aru ja tihti panid ka tõlgid valesti ümber.
EKLA, f 199, m 39, 85/6 (III-6) < Türi l. - Linda Tamman < Jaan Lõvi, s. 1853 (1929)