Suusõnaline traditsioon - Usulised liikumised - Vennastekoguduse liikumine

Vennastekoguduse liikumine TÌri kihelkonnas on vana Ìle 100 aasta. Esimene palvemaja juht oli Oisussaare Papa TÀnnasilmast, kes oli Ìhtlasi ka laste loetaja. Teine palvemaja juht oli Alliku mõisa puusepp Treu, kolmas oli M. Aasa Retla kÌlast Sillaotsa talust, neljas oli köster Niklasen, viies Hans Tarius TÀnnassilma Nõmmelt ja kuues Jakob Velibert, kes ka praegu on samas ametis. Kolmas vennastekoguduse juht M. Aasa pÌÌdis isegi tee peal inimesi kinni, et nendega rÀÀkida usulistest asjadest.
Õpetaja Kurrikoff vaatas vennastekoguduse liikumisele vaenulikult. "Ei või olla ÃŒks kirik teise sees," olid Kurrikoffi sõnad. Õpetaja Kurrikoffi ametisse astumise jÀrele tekkis langus vennastekoguduse liikumises. Tihti tembeldas õpetaja Kurrikoff leerilaste kuuldes vennastekogudust kurjategijate seltsiks. VÀhemal mõõdul avaldas ka õpetaja Landesen sama mõtet mida Kurrikoffki, et ei või asuda kirik kirikus. Kurrikoffi eelmised õpetajad Grohmannid (isa ja hiljem poeg) pooldasid aga alati palvemajade levimist. Õpetaja Speerile (oli õpetajaks peale Landeseni 1903-1922) oli palvemajade kultus algul tundmatu ja ta vaatas sellele siis ka võõristavalt, kuna hiljem sai õpetaja Speerist ustav palvemajade pooldaja.
Kiriku lÀhedal asuva vennastekoguduse palvemaja 100 aastast juubelit pÌhitseti 1919. aastal.
EKLA, f 199, m 39, 89/91 (III-7) < TÃŒri khk., TÃŒri v., Lokuta k. - Linda Tamman < Mart Veimer, s. 1866 (1929)