Suusõnaline traditsioon - Usulised liikumised - Vennastekoguduse liikumine

Vennastekoguduse liikumine Türi kihelkonnas on vana üle 100 aasta. Esimene palvemaja juht oli Oisussaare Papa Tännasilmast, kes oli ühtlasi ka laste loetaja. Teine palvemaja juht oli Alliku mõisa puusepp Treu, kolmas oli M. Aasa Retla külast Sillaotsa talust, neljas oli köster Niklasen, viies Hans Tarius Tännassilma Nõmmelt ja kuues Jakob Velibert, kes ka praegu on samas ametis. Kolmas vennastekoguduse juht M. Aasa püüdis isegi tee peal inimesi kinni, et nendega rääkida usulistest asjadest.
Õpetaja Kurrikoff vaatas vennastekoguduse liikumisele vaenulikult. "Ei või olla üks kirik teise sees," olid Kurrikoffi sõnad. Õpetaja Kurrikoffi ametisse astumise järele tekkis langus vennastekoguduse liikumises. Tihti tembeldas õpetaja Kurrikoff leerilaste kuuldes vennastekogudust kurjategijate seltsiks. Vähemal mõõdul avaldas ka õpetaja Landesen sama mõtet mida Kurrikoffki, et ei või asuda kirik kirikus. Kurrikoffi eelmised õpetajad Grohmannid (isa ja hiljem poeg) pooldasid aga alati palvemajade levimist. Õpetaja Speerile (oli õpetajaks peale Landeseni 1903-1922) oli palvemajade kultus algul tundmatu ja ta vaatas sellele siis ka võõristavalt, kuna hiljem sai õpetaja Speerist ustav palvemajade pooldaja.
Kiriku lähedal asuva vennastekoguduse palvemaja 100 aastast juubelit pühitseti 1919. aastal.
EKLA, f 199, m 39, 89/91 (III-7) < Türi khk., Türi v., Lokuta k. - Linda Tamman < Mart Veimer, s. 1866 (1929)