Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord Türi kihelkonna koolides - Türi kihelkonna koolide ajalugu - Taikse kooli ajalugu

1840. aastast peale juba seati Särevere valda oma lugemise õpetaja, koolmeister Rein Ekart ametisse. Elukohaks oli tal (ühtlasi ka palgaks) Punnissaare Kangru talu.
Ametilt mõisa kangur, käis ta vallas ringi lapsi lugema õpetamas ja neid loetamas. Taikses kogusid lapsed kokku Toomni tallu, mis praeguste Jaani ja Jüri talude vahel asus (1874. aasta maamõõdul viidi ta külast välja). Lapsed lugesid päev otsa lauluraamatust. Õhtul hakati loetama ja peast küsima laulusalme ja katekismuse peatükke. Ka lauldi kirikulaule. Pühapäevadel anti kirikust alati teada millal on järgmine koolipäev. 1841-1845. a. oli lasteloetajaks Kaarel Hermann ehk Kubja-Kaarel. Oli ametis soldatiksminemise kartusel. Sel ajal oli juba 1 päev nädalas kindel koolipäev. Kubja-Kaarel elas Põikva-Selja talus oma isa juures ja käis 4 päeva nädalas mööda valda koolitamas. Üks päev Raukla külas Adra talus, teine päev Taikse küla Otsa talus, kolmas päev Vilital ja neljas Põikval. 1845-1855. a. oli Mihkel Goldberg "koolipapaks". Goldberg oskas ka viiulit mängida ja õpetas vaimulikke ja ilmalikke laule. Laupäeva ja pühapäeva õhtuti kogunesid inimesed tema juurde laulma.
1855.-1865. aastani oli õpetajaks Johann Rosenstrauch. Taikses käisid lapsed tema ajal Jaani talus koos. Õpetamise ajal oli kooliõpetaja ise voodis selili ja lapsed lugesid.
1865. aastal asutati Taikse külla juba korralikum kool. Esimeseks kooliõpetajaks oli Hans Kõll (oli ainult ühe aasta). Palgaks said õpetajad kuni 1874. aastani 1 tünder rukkid, 1 tünder otri ja õuemaa. Lehma karjamaa oli üldine, samuti heinamaa. Heina võidi teha nii palju, kui palju keegi jõudis heinamaad laastada võsa alt ja heina teha. Järgmine õpetaja oli Jüri Adelbert, kes kuni 1869. aastani oli õpetajaks. Taikses peeti kooli sel ajal 2 korda nädalas, samuti ka Põikval. 1869-1889 aastail oli õpetajaks Jüri Pulbert. Jüri Pulberti ajal, 1871. aastal, asutati Põikva külla oma koolimaja ja kooli hakati pidama 5 päeva nädalas, 15. oktoobrist kuni 15. aprillini. Koolisundus oli 3 aastame, 10-13 eluaastani. 1874. aastal, kui kohad krunti aeti, anti ka koolile praegune koolikoht 14 tiinu suuruses 60 rubla rendi eest, mille maksis vald ja peale selle veel 40 rubla rahas, 10 sülda puid ja 3 rubla koolimaja valgustamiseks. See norm maksis kuni 1898. aastani. Koolis õpetati uue seaduse järele: piiblilugu, katekismust, lugemist, laulmist, kirjutamist ja rehkendust. 1878. aastast ka maadeteadust, 1882. aastast vene keelt, mida algul ainult 3. aasta poisid õppisid. Lugemiseraamatuks oli Malmi “Lood ja Laulud”. Piiblilugude raamatuks - Maasing ja katekismus - Körber. Õpetus kestis hommiku kella 9 päeva loojenemiseni Alliku mõisa härra Baranoffi nõudmisel, kes oli koolirevident. Kirikuõpetaja A. Kurikoff käis igal sügisel septembri kuus lapsi loetamas ja kooli avamas, kevadel märtsi või aprilli kuus revideerimas. Peale revideerimist lapsi palju enam kooli ei tulnud, sest "kellele meie enam õpime, õpetaja käis ju ära".
Koolis olid sel ajal igasugused lastemängud, liulaskmised ja teised sarnased "ulakused" keelatud. Jüri Pulbert tagandati ametist inspektor Nikolai Poska poolt põhjusel, et koolis polevat õpetatud küllalt korralikult vene keelt. 1889. aastal valiti valla poolt õpetajaks Jüri Pulberti poeg Gustav. Gustav Pulberti ajal, 1890. aastal, ehitati praegune koolimaja ja laste arv tõusis 25lt 45ni. Vene keel seati õppekeeleks 1894. aastal ja kooli peeti siis ka juba 6 päeva nädalas senise 5 asemel. Eesti Valitsuse algul muudeti kool 4-klassiliseks ja ruumide kitsikuse tõttu asus osa kooli 2 aastat Jaani talus. Teiseks õpetajaks valiti Johann Timson. Timsoni lahkumise järele Marta Raskatšov.
EKLA, f 199, m 39, 106/10 (III-8) < Türi khk. - Linda Tamman < Taikse kooli kroonikast (1929)