Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord Türi kihelkonna koolides - Türi kihelkonna koolide ajalugu - Retla kooli ajalugu

Retla algkool asutati 1853 endise Retla kõrtsi asemele. Kõrtsihoone ja kõrtsimaad andis Alliku mõisa omanik Aleksander von Baranoff, lubas küll kinkida, kuid 1890. aastal hakati nõudma renti.
EKLA, f 199, m 39, 110 (III-8) < Türi l. - Linda Tamman < Jaan Lõvi, s. 1853 (1929)

Aastal 1900 ostis vald maa ära. Endisele kõrtsihoonele ehitati otsa klassiruum ja õpetaja jaoks tuba. Esimeseks õpetajaks oli keegi Mihkel Meier Viljandimaalt. Järgmine õpetaja oli Hans Luuk Alliku vallast, kes õpetas juba ka kirjutamist.
EKLA, f 199, m 39, 110 (III-8) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Ann Õunapuu, s. 1844 (1929)

1867-1874. aastail oli õpetajaks Tõnis Saks Viljandimaalt. Laste arv ulatas 1872. aastal 18ni, 1873. aastal oli õpilasi juba 72. Kõik lapsed ei käinud iga päev koolis, teatud päevadel käisid koolis üks osa lapsi, teistel päevadel jälle teine osa.
EKLA, f 199, m 39, 110/1 (III-8) < Türi l. - Linda Tamman < Jaan Lõvi, s. 1853 (1929)

21. veebruaril 1874 on kooli protokollis märkus:
"1874. a. 21 küünla k.p. sai kool katsutud. Luggeminne läheb korda, katekismusse tundmine nisamma, kirjotamene ja rehkendamene on vaene, üks kord üks on saint.
A.v. Baranoff, kooli Peavanem."
EKLA, f 199, m 39, 111 (III-8) < Türi khk. - Linda Tamman (1929)

1874.-1889. aastani oli Retlas õpetajaks Jaan Lõvi. Jaan Lõvi oli õppinud peale vallakooli lõpetamise veel ühe talve Viljandi kihelkonnakoolis. Iseõppimise teel suutis lõpuks Viljandi koolikomisjoni ees sooritada algkooli õpetaja eksami. Oli Postimehe, Valguse, Virulase, Ristirahva Pühapäevalehe ja Sakala kaastööline.
EKLA, f 199, m 39, 111 (III-8) < Türi l. - Linda Tamman < Jaan Lõvi, s. 1853 (1929)

2. detsembri 1875. aasta kohta on kooli protokolliraamatus märkus: "3mal Jõulu kuu pääval 1875 sai kool katsutud. Hakatuse pärast oli mõni asi puudulik." A.v. Baranoff
A. Kurrikoff Türi õp.
EKLA, f 199, m 39, 111 (III-8) < Türi khk. - Linda Tamman (1929)

Jaan Lõvi ajal õpetati koolis usuõpetust, emakeelt, aritmeetikat, maateadust, laulmist ja hiljem vene keelt; klasside arv oli kolm; nooremad lapsed, alates 9st kuni 10ni, käisid koolis 4 päeva nädalas, suuremad lapsed igal reedel. Laste arv kõikus 40st 50ni. 1878. aastal ehitati uus koolimaja. Ehituseks andis puumaterjali Alliku mõisa omanik, kuna muu töö jäi kanda Alliku vallale. Koolimajas oli üks klassiruum, peale selle õpetaja toad. Palgaks oli Lõvil koolimaa ja 25 rubla, prii korter, küte ja valgustus. 1887. aastal sai ta rahapalka 40 rubla.
EKLA, f 199, m 39, 112 (III-8) < Türi l. - Linda Tamman < Jaan Lõvi, s. 1853 (1929)

Lõvil oli vaenlasi ja üks neist, Hiie talu omanik Hans Iidla, oli kooliülemusele kaebanud, et Lõvi ühes kõnes, võrreldes venelaste ja eestlaste hariduslist tasapinda, ütelnud, et Venemaa on Eestimaa kõrval nagu soo kultuurmaa kõrval. See saigi J. Lõvi ametist lahkumise põhjuseks. 1889/90-1899/1900 oli õpetajaks Jaan Arenberg, kihelkonnakooli haridusega. 1897. aastal otsustas Alliku vallavolikogu tolleaegselt rahvakoolide ülemuselt luba paluda ühendada Retla, Oisu, Tännassilma, Äiamaa ja Tori algkoolid 2-kl. ministeeriumikooliks "et võimaldada noorsool ära õppida riigikeelt ja ligineda riigi pärisrahvale." Otsustati ehitada uus suurem koolimaja ja ametisse seada kaks kooliõpetajat. Innukamad ministeeriumikooli asutamise pooldajad olid Jaan Lõvi ja Alliku valla sekretär Jüri Allmann. Ägedamaid vastaseid olnud Türi kirikuõpetaja von Landesen ja Oisu mõisa omanik parun Rausch von Traubenberg, kes milgil tingimusel Oisu Väljaotsalt Alliku vallamaja ümbrusest, kus koolimaja õige koht oleks olnud, koolimaja asemeks maad ei müünud kartes, et kooli lähedus võib saada hädaohtlikuks tema tuluallikale Oisu Väljaotsa kõrtsile.
Aastal 1900 tuli õpetajaks-juhatajaks Jüri Tammann ja likvideeriti ka Retla külas asuv vallakool, tema asemel pandi käima endises vallakooli majas Türi-Alliku 2-kl. Ministeeriumikool (Аллeнкюлъскoe 2-клaсснoe Министeрствa Нaрoднoгo Прoсвeщeния училищe). Esimesel aastal töötas kool ainult esimese klassiga, milles oli kolm jaoskonda. Selles klassis õppisid ainult Retla küla lapsed, sest rohkem polnud ruumi. Esimene ministeeriumikooli juhataja Jüri Tammann on pärit Viljandimaalt. Õpetaja kutse omandas ta eksamiga Hollmanni seminaris Tartus.
1901. aastal ehitati Retla vana ja väikese koolimaja kõrvale uus kahekordne telliskivist koolimaja, milleks kroonu toetust andis 1000 rubla. Samal aastal määrati ministeeriumikooli teiseks õpetajaks venelane Aleksei Talanov, Peterburi semstvo õpetajate seminari lõpetaja. Nüüd algas töö kahe klassiga, esimeses klassis kolm jaoskonda ja teises klassis kaks jaoskonda. Samal aastal likvideeriti Alliku valla Äiamaa külakool ja Oisu külakool. Nende külade lapsed hakkasid käima Retlas asuvas ministeeriumikoolis.
1902. a. lahkus õpetaja Talanov minnes tagasi Venemaale. Talanovi kui venelase peale pani inspektor Hanser suuri lootusi venekeele õpetamise suhtes, kuid pidi oma lootustes pettuma. Talanovi töö tulemused vene keele õpetamises osutusid nõrgemateks kui teistes sarnastes koolides, kus vene keelt õpetasid eestlased. Talanovi asemele määrati teiseks õpetajaks Johann Indrikson, Tartu õpetajate seminari lõpetaja. Samal aastal määrati kolmandamaks õppejõuks Eugenie Čistjakov, kes oli lõpetanud Pärnu tütarlaste gümnaasiumi. Sest ajast peale töötab kool kolme jaoskonnaga-klassiga. Ãœhes klassis oli esimene jagu, teises klassis teine ja kolmas ja kolmandas klassis neljas ja viies jagu. Õpilaste arv tõusis 170ni. Astus kooli hulk lapsi naabri valdadest ja ka Liivimaalt. Kool oli paigutatud nüüd kolme majja.
1904. aastal lahkus õpetaja Čistjakov ja asemele tuli Peterburi õpetajate seminari lõpetaja Gabriele Holm. Holm oli õpetajaks Retlas kuni 1909. aastani. 1909. aastast tuli kolmandamaks õppejõuks Maria Lepik, Tartu tütarlaste gümnaasiumi lõpetaja.
1913. aastal kutsuti Jüri Tamman Türi alevisse sealse 6-kl. kroonualgkooli juhatajaks. Tema asemele määrati kooli juhatajaks Otto Lindeberg, hariduse saanud Volmari õpetajate seminaris. Samal aastal lahkus ka õpetaja Maria Lepik ja asemele määrati Alide Lesmann. 1914. aastal lahkus O. Lindeberg ja juhatajaks määrati Joh. Indrikson. Samal aastal tuli teiseks õppejõuks Johann Tomson, kes püsis vaid aasta.
EKLA, f 199, m 39, 112/7 (III-8) < Tallinn < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Jüri Tammann, s. 1866 (1929)

Tomsoni järele tuli Elena Väli, kes samuti lahkus aasta möödudes, nimelt 1916. Samal aastal lahkus ka Lesmann. 1916. aastal tulid õpetajateks Aliide Kask ja Elfriede Kask. 1917. a. lahkus Elfriede Kask, tema asemele valiti Ida Smitt. Õpilaste üldarv koolis oli 130 ümber. Eesti Vabariigi algpäevil kujundati Retla kool Järva Maavalitsuse poolt 6-kl. algkooliks. 1918. aastal lahkus I. Smitt ja J. Indrikson. Asemele tulid Margarete Laarens ja juhatajaks Magnus Tsaan, kes püsis 1922. aastani. 1919. aastal lahkus Margarete Laarens ja Aliide Kask, asemele valiti Elfriede Grossberger ja Anna Veinmann. 1920. aastal tuli neljandaks õppejõuks Lucie v. Traubenberg ja 5. õppejõuks 1921. aastal Frieda Lukk. 1922. aastal lahkus Frieda Lukk ja juhataja Tsaan. Järgmistena tulid Marta Eilart ja juhatajaks Jaan Kulbusch. 1923. aastal lahkus Marta Eilart, asemele tuli Anna Tarius. 1925. aastal tagandatakse Fraubenberg eesti keele oskamatuse tõttu ja lahkub ka juhataja Kulbusch. Juhatajaks valitakse nüüd Jüri Kaik ja õpetajaks Alma Kaik.
EKLA, f 199, m 39, 117/8 (III-8) < Türi khk. - Linda Tamman < Retla kooli kroonikast (1929)