Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord Türi kihelkonna koolides - Türi kihelkonna koolide ajalugu - Lokuta kooli ajalugu

Ühe osa vanemate inimeste seletuse järele on Lokuta küla esimene koolimaja ehitatud 1856. aastal.
EKLA, f 199, m 39, 118 (III-8) < Türi khk. - Linda Tamman < Lokuta kooli kroonikast (1929)

... kuid mõne jutu järele jälle 1860. aastal.
Lokuta esimese kooliõpetaja Karl Vaarmanni tütre meeletuletuste järele oleks kool asutatud aga 1859. aastal.
Koolimaja ehitati mõisa poolt, mis, kui see tõele vastab, omakord on tõenduseks, et kool juba sel ajal asutati, kui kooli ülevalpidamine veel polnud valla kohustustes. Koolimaja oli ühekordne puuehitus, algul kivi-, hiljem õlgkatusega ja telliskivi põrandaga. Majas oli üks klassiruum ja õpetaja korter. Kool asus siin umbes 25 aastat, siis võttis mõisaomanik selle moonakatele elumajaks. Maja põles hiljem ära. Teine koolimaja ehitati vana koolimaja lähedusse. Ehituseks andis mõis palgid tasuta.
EKLA, f 199, m 39, 118/9 (III-8) < Türi khk., Türi v., Lokuta k. - Linda Tamman < Mari Reiser, s. 1857 (1929)

Selles majas asus kool kuni 1920. aastani, mil uueks kooli asukohaks maakonnavalitsuse eeskirja põhjal 10. jaanuaril 1920. aastal võõrandati Lokuta mõisa härrastemaja.
Õppe- ja kasvatustöö Lokuta esimeses koolimajas 1860.-1885. aastail.
Alljärgnevad teated on saadud esimese õpetaja Vaarmanni tütrelt.
Kool algas sügisel peale karjade kojujäämist ja kestis jüripäevani, samuti peeti kordamiskooli sügisel enne koolitöö algust. Põhiklassid töötasid 4 päeva nädalas: esmaspäevast-neljapäevani. Reedel ja laupäeval oli kordamiskool ehk suurtelastekool. Õpetati Masingi "Piiblilugu" ja Köhleri "Õndsa Luther. katekismust". Rehkendamist õpetati paberil ka ka peast. Maateaduse õppimiseks oli raamat ja kaart seinal. Laulmist õpetati isegi kolmel ja neljal häälel. Päevane tunnikava oli järgmine: ennelõunat oli piiblilugu, lugemine, ilukiri ja geograafia, pealelõunat oli geograafia, rehkendamine, katekismus, peastrehkendamine ja laulmine. Koolis oli kõva kord. Puudunud päevade eest nõuti trahvi algul 1 1/2, hiljem 5 kopikat päevas. Võlapäevad nõudis sisse kooliõpetaja ja maksis raha kirikuõpetaja kätte. Kirikuõpetaja käis kooli katsumas sügisel ja kevadel. Kevadel kuulutas kantslist, missuguse kooli õpilased olid kõige targemad. Paremuse järjekord olnud: Lokuta, Vahastu, Kirna. Kõige nõrgemad olnud "Väätsa vaevased" ja "Piiumetsa pimedad".
Karl Vaarmanni järele oli lühemat aega õpetajaks Anton Rikk. Peale seda tuli õpetajaks August Räpp, kes püsis siin 12 aastat. Peale Räppu oli õpetajaks 3-4 aastat Mihkel Reimann, siis vaheldus palju õpetajaid üksteise järele ja nimelt: Gustav Samler, Eduard Ratasepp (1885), Voldemar Veetbach, Eduard Ratasepp, Salme Siigor, Alma Kašau, August Kees, Alfred Rosenberg, Marta Greenberg, Vally Raba, Marg. Nahmann, Hilda Käst, Alice Anniko, Helene Paavel ja Nelly Luik. 1924/25 õppeaastast peale on kooli juhatajaks Ruurik Valter Mikkelsaar ja õpetajateks Helene Paavel, Arnold Salk, August Martinson, Alma Pau ja Nelly Luik.
EKLA, f 199, m 39, 119/21 (III-8) < Türi khk. - Linda Tamman < Lokuta kooli kroonikast (1929)