Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord Türi kihelkonna koolides - Türi kihelkonna koolide ajalugu - Põikva kooli ajalugu

1871. aastal asutati Põikva külla kool. Esimeseks õpetajaks oli Ehrenvert, kes töötas hoolsalt 20 aastat. Palgana oli tarvitada Ehrenvertil koolimaad (umbes 17 tiinu). Pääle Ehrenverti lahkumist tuli Põikvale õpetajaks Niinemägi, kes siin töötas üle kümne aasta. 1902. aastal ehitati uus telliskivist avar koolimaja. 1904.-1911. aastani oli õpetajaks Okas. Peale Okka oli õpetajaks Schmidt, kes ilmasõja alates läks sõjaväeteenistusse. Järgmisel aastal töötas Ida Rebane, kes lahkus aasta pärast. Edasi muudeti kool 4-aastaliseks. Õpetajateks olid Sillaots ja Jürgenson. Viimane oli kutseta õpetaja ja lahkus aasta pärast. Asemele tuli Pärl. Aasta hiljem lahkus õpetaja Sillaots teravnenud vahekorra tõttu. 1920. aasta sügisest töötas õpetaja Pärl ühes õpetaja Rosenbergiga, kes jõulust lahkus. Nii jäi Pärl üksi kuni 1921. aasta kevadeni töötama 4 õppeaastaga. Pärl polnud rahva meele järele ja oli sunnitud lahkuma. 1921. aasta sügisel valiti õpetajaks Anna Rantsus, kes üksinda töötas 4 õppeaastaga pool talvet, siis määrati talle abiliseks Elsa Lond, kes aga kevadel lahkus. 1922. aastal asutati Laupa mõisa kool (üleviidud Jändja kool) ja ühendati Laupa kooliga. Põikva kooli 3. ja 4. õppeaasta, kuna Põikvale jäid 1. ja 2. õppeaastad. Kool jäi ka 1923/1924. õppeaastal töötama 2 klassiga, mil õpetajaks oli M. Freiberg. 1928/1929. õppeaastal valiti uueks koolijuhatajaks August Lepp.
EKLA, f 199, m 39, 133/4 (III-8) < Türi khk. - Linda Tamman < Põikva kooli kroonikast (1929)