Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord Türi kihelkonna koolides - Haridusline olukord väljaspool kooli

Haridusline elu on olnud kihelkonna lõunapoolses osas elavam kui mujal, kuna asub suure maantee ääres, peale selle mängib siin osa ka ärksama Lõuna-Eesti eeskuju lähisus.
1876. aastal asutati Retla küla kooliõpetaja Jaan Lõvi algatusel Retlasse pasunakoor, milline tegutses 20 aastat. 1878. aastal alati näitemängudega ("Säärane mulk", "Virr-varr"). 1882. aastal asutati rahvaraamatukogu. Talveti korraldas Jaan Lõvi õhtukooli täiskasvanutele 2 korda nädalas õpetades aritmeetikat, õigetkirja ja maateadust. Igal kevadel, keisri kroonimise pühal, korraldas ta peo: rongikäik muusika saatel, kõned ja näitemäng. 1894. aastal käidi ka laulukooriga Tartus laulupeol. Pasunakooriga anti kontserte Türil ja Võhmas.
EKLA, f 199, m 39, 146 (III-8a) < Türi l. - Linda Tamman < Jaan Lõvi, s. 1853 (1929)

Aastal 1880 asutas Türi kihelkonnakooli õpilane Tõnis Nerep Päikva külas laulukoori (ka Päikva küla kuulub kihelkonna lõuna ossa).
Hilisemaks hariduse levitajaks rahva hulgas, väljaspool kooli, oli siin Türi-Alliku ministeeriumikooli juhataja Jüri Tammann. Tammann asutas aastal 1900 Allikule laulukoori, nii sega-, mees- kui ka naiskoori. Koorilauljateks olid ümbruskonna noored inimesed, aga tulid kaasa ka vanemad inimesed, kes olid laulnud endise õpetaja Jaan Lõvi asutatud kooris. Koorilauludega esineti nii omas koolis toimepandavail pidudel kui ka Türis ja Paides. Segakooriga võeti osa üldlaulupeost Tallinnas 1910. aastal. Teiseks korraldas Tammann peoõhtuid, milliste eeskava koosnes harilikult näidenditest, koorilauludest, ilulugemistest ja kõnest. Kõnelejaina esinesid harilikult kohalikud kooliõpetajad. Kolmandaks korraldas Jüri Tammann karskuse kuratooriumi lektorina iga aasta kõneõhtuid. Kõneainene käsitati Eesti ilukirjandust, Eesti ajalugu, loodusteadust, põllupidamist, karjakasvatamist ja pedagoogikat. Neid kõneõhtuid elustas iga kord koorilaul. Neljandaks asutas Tammann ametliku kooliraamatukogu kõrvale, mis koosnes peamiselt venekeelsetest raamatutest, eestikeelse rahvaraamatukogu. Raha raamatute ostmiseks koguti näitemüügi ja näitemänguõhtute abil. Raamatuid loeti elavalt. Nimetatud eestikeelsest raamatukogust arenes välja hiljem Retla raamatukogu selts.
EKLA, f 199, m 39, 146/8 (III-8a) < Tallinn < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Jüri Tammann, s. 1866 (1929)

Türi Muusikaselts asutati umbes 1896. aastal. Laulukoori juhatajaks valiti kihelkonnakooli juhataja Hans Viirmann ja puhkpillide orkestri juhatajaks Saar ja hiljem Luukas. Muusikaseltsi haruna töötas ka sümfooniaorkester.
EKLA, f 199, m 39, 148/9 (III-8a) < Türi khk., Türi v., Lokuta k. - Linda Tamman < Mart Veimer, s. 1866 (1929)

Võeti osa laulupidudest ja anti kontserte Pilistveres ja Paides.
EKLA, f 199, m 39, 149 (III-8a) < Tallinn < Türi l. - Linda Tamman < Hans Viirmann (1929)

Vaimulik kirikukoor tegutses 1894. aastast. Koorijuhatajaks oli köster M. Veimer. Kontserte anti nii omas kirikus kui ka väljaspool, nagu Raplas ja Paides.
EKLA, f 199, m 39, 149 (III-8a) < Türi khk., Türi v., Lokuta k. - Linda Tamman < Mart Veimer, s. 1866 (1929)

Viimasel ajal on asutatud igas vallas ja külas rida haridusseltse, raamatukogusid, laulukoore, karskusseltse jne.
EKLA, f 199, m 39, 149 (III-8a) < Türi khk. - Linda Tamman (1929)