Suusõnaline traditsioon - 1905. aasta sündmusi Türi kihelkonnas - Rüüstamine Türi kihelkonna mõisates

Rüüstajad käisid läbi kõik Türi kihelkonna mõisad. Kuigi Türis oli hulk vabrikutöölisi, kes töötasid sealses paberivabrikus, ei ühinenud nad Tallinnast tulnud rüüstajatega. Rongikäigust olid nad siiski osa võtnud ühes punase lipuga.
EKLA, f 199, m 39, 165/6 (III-11) < Türi l. - Linda Tamman < Jaan Lõvi, s. 1853 (1929)

Esimesi mõise, milliseid põletati Türi kihelkonnas, olid Laupa ja Lokuta mõisad. Mõlemaid põletati enne jõulu 1905. aastal. Samuti põletati ka täiesti maha Mäeküla mõis. Taheti minna ka edasi Viljandimaale Kabala mõisa, kuid mõisnikud ise olid asutanud omakaitse ja olid kogunenud kõik Kabala mõisa ja nii jäeti siis ka teostamata edasiminemine Viljandimaale.
EKLA, f 199, m 39, 166 (III-11) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Ann Õunapuu, s. 1844 (1929)

Laupa mõisas moonamehed põletamisest osa küll ei võtnud, käisid aga siiski rüüstamas viinakellert.
Salga juht, kes Laupa mõisa käis põletamas, olnud keegi Muru nimeline mees.
EKLA, f 199, m 39, 166/7 (III-11) < Türi khk., Türi v., Aruküla k. < Türi khk., Türi v., Laupa k. - Linda Tamman < Hans Kalm, s. 1875 (1929)

Mäeküla mõisa tulnud põletajate salk 1905. aasta detsembris. Nendega ühinesid ümberkaudsed popsnikud ja käsitöölised. Nõuti viina ja kui seda ei antud, siis murti ise viinakeldrisse ja algas üldine röövimine ja lõhkumine. Lõpuks pandi ka maja põlema.
EKLA, f 199, m 39, 167 (III-11) < Türi khk., Türi v., Mäeküla ms. - Linda Tamman < Mihkel Andrep, s. 1869 (1929)

Kolu mõisa on tulnud põletajate salk Tallinna poolt. Mõisa omanik oli sel ajal kodust ära, kui algas rüüstamine. Mööbel kanti koridori kokku ja pandi põlema. Mõisa puusepp tahtnud minna küll kustutama, kuid lubatud ära tappa. Mõisa elanikud kandnud ära mõisa varanduse, kui aga tulid karistussalgad, siis kantud öösel tagasi. Mõis väga palju ei kannatanud tule läbi. Ära põlesid ainult põrandad ja laed.
EKLA, f 199, m 39, 167 (III-11) < Türi khk., Türi v., Kolu k. - Linda Tamman < Johannes Tomson, Kolu algk. juh. (1929)

Peale Kolu ja Lokuta mõisate põletamise tulid põletajad ka Oisu mõisa, kuid Kabala mõisast tulnud mõisnikkudest koostatud kaitsesalgad hoidsid ära suurema rüüstamise. Mõisaomaniku proua ühes lastega olid põgenenud metsavahi "Üleraba" tallu. Ka Oisu mõisa omanik polnud sel ajal Oius, vaid hoopis Tallinnas. Peale röövimist Oissu tagasi tulnud ja röövimist näinud, kutsunud moonakad kokku ja küsinud: "Armsad lapsed, kas mina olen Teile halb härra olnud." Moonakad vabandanud endid sellega, et neile olevat öeldud, et saksad enam tagasi ei tule.
EKLA, f 199, m 39, 167/8 (III-11) < Türi khk., Türi v., Oisu t. - Linda Tamman < Amalie Traubenberg, s. 1854 (1929)

Oisu mõisa omanik parun Rausch von Traubenberg olla ise ässitanud rüüstajaid. Hiljem olnud tal tõeliselt kahju, et mõisa ei põletatud maha, sest mõis olnud kinnitatud.
EKLA, f 199, m 39, 168 (III-11) < Türi l. - Linda Tamman < Jaan Lõvi, s. 1853 (1929)

Ka Kirna mõisa katsuti maha põletada, mis aga korda ei läinud, sest ei hoolitud nii väga põletamisest kui just röövimisest.
EKLA, f 199, m 39, 168 (III-11) < Türi khk., Türi v., Virika k. - Linda Tamman < Jaan Rehmann, s. 1846 (1929)

Väätsa mõisa tulid juba enne rahutusi dragunid mõisniku tellimisel, kes neid ka üleval pidas. Selletõttu jäi ka mõis terveks ja polnud ka mingisuguseid rahutusi.
EKLA, f 199, m 39, 169 (III-11) < Türi khk., Väätsa v., Väätsa k. - Linda Tamman < Jaan Madisson, s. 1850 (1929)

Tori mõisas oli 1905. aasta enam-vähem vaikne. Mingisuguseid rüüstamisi polnud, sest oli väike ja vaene mõis ja kaugel suurtest teedest.
EKLA, f 199, m 39, 169 (III-11) < Türi khk., Türi v., Näsuvere k. - Linda Tamman < Marie Lagemann, s. 1857 (1929)

Puutumata jäid Alliku ja Särevere mõisad täiesti, mis põhjusel, ei teata, samuti ka Vahastu mõis, mis seisis kõrval teest, mida mööda tulid rüüstajad.
EKLA, f 199, m 39, 169 (III-11) < Türi khk. - Linda Tamman (1929)