Suusõnaline traditsioon - 1905. aasta sündmusi Türi kihelkonnas - Karistussalkade tegevused

Mõisate rüüstajad kadusid silmapiirilt, lõppes ka kainem asjade arutamine koosolekutel vallamajades, algasid hirmu- ja õudusepäevad. Kuulutati välja sõjaseadus. Eestikeelsed ajalehed suleti. Enne kui karistussalgad jõudsid Türi kihelkonda, levisid seal kuuldused "mustsajast", kes olevat tulemas ja kes tapvat inimesi armu heitmata.
Vana aasta viimasel päeval, 31. detsembril, kõneldi Retla külas, et kindral Besobrasovi karistussalk olevat saabunud Türile ja Särevere vallamaja juures lastud maha rätsep Kütt, ning hulk inimesi peksetud veriseks.
EKLA, f 199, m 39, 169/70 (III-11) < Tallinn < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Jüri Tammann, s. 1866 (1929)

Särevere vallamajja aeti kokku igast majast ja talust peremees kuulama kindral Besobrasovi kõnet. Besobrasov oli ilmunud ühes karistussalga sõduritega ja reetäie vitstega. Kutsuti ette rätsep Kütt (Kirna vallast). Besobrasov küsis: "Kes teab temast midagi head rääkida?" Algul ei julgenud keegi sõnagi lausuda, sest kõik olid kohkunud. Viimaks astus ette keegi Lokuta mees ja teatas, et rätsep Kütt on korralik inimene, kuid viimasel ajal eksinud. Sievers, kes oli kaasas karistussalgaga, tõlkis, et Kütt olla keisri vastu eksinud. Selle peale lõi Besobrasov käega, tähenduseks, et tuleb viia mahalaskmisele. Selle järele algas metsik peksmine. Türi paberivabriku tööline Ilves võeti käsile esimesena ja sai 200 hoopi süü eest, et olla vastu hakkanud Kirna mõisa preilile. Lokuta kooliõpetaja August Räpp, keda süüdistati kihutuskõnede pidamises, pääsnud ainult paljude eestkostmiste läbi. Eestkostjateks olid Türi kirikuõpetaja Victor Speer, Türi kihelkonnakooli juhataja Hans Viirmann ja Särevere mõisa omanik Schilling.
EKLA, f 199, m 39, 170/1 (III-11) < Tallinn < Türi l. - Linda Tamman < Hans Viirmann (1929)

Alliku vallamajja oli ilmunud Paidest talurahva asjade komissar Lebedev. Pea jõudis ka vallamaja ette hobune reega, püssidega varustatud soldatid peal ning rätsep Joosia nende vahel, kellele oli antud süüks lendlehtede levitamist ja kihutuskõnede pidamist. Varsti saabus vallamaja juurde Türi poolt omapärane rong: ees ratsa soldatid, järel regedel samuti, kõige selle järele kaks kahurit. See oli kindral Besobrasovi karistussalk. Kindral Besobrasov, ohvitser von Sievers ja veel teisi karistussalga liikmeid kogunesid vallamaja ees. Mõne aja pärast ilmus vallamaja trepile kindral Besobrasov ühes von Sieversiga. Kindral Besobrasov küsis vallamaja ees seisvalt rahvalt vene keeles, mille tõlkis eesti keelde von Sievers: "Mis teate teie kõneleda head Joosiast?" Rahvakogu vaikis. Besobrasov kordas küsimust natuke teises vormis: "Mis head on teinud teile Joosia?" Vaikus. Seal kõlas rahva hulgast vali hüüe: "Joosia ütles volikogu koosolekul, et tema on sotsiaaldemokraat!" Hüüdja oli Alliku valla Tännassilma külast Jürihansu taluperemees Johannes Tarius. Selle peale kostis vallamaja seest Joosia hääl, ta vastas hüüdjale midagi, kuid ei olnud hästi aru saada. Nüüd lähenes kindral Besobrasovile Retla külast Hiie talu peremees Järats (Gerretz), võttis mütsi peast ja ütles: "Joosiast ei tea meie küll mingit iseäralikku heategu nimetada, aga kurja ei ole ta ka teinud." Selle peale sõnas von Sievers omalt poolt näidates käega Johannes Tariuse poole: "Aga mida ütleb see seal?" Edasi küsis Besobrasov rahvalt: "Kas on teie seas keegi, kes on valmis oma eluga ja varaga heitma käemeheks Joosia eest?" Vastust ei tulnud. Nüüd kuulutas kindral Besobrasov: "Sõjakohus mõistis Joosia surma mahalaskmise läbi." Otsus viidi täide sealsamas.
Nüüd algas teistsugune talitus - peksmine. Vallamajast toodi välja pikk pink, selle kõrvale kahelt poolt asusid soldatid, pikad vitsad käes. Nüüd toodi mees mehe järele, tõmmati pikuti pingile, selg ülespoole. Pekseti läbi neli või viis meest. Kõike seda vaatas rahuliku näoga pealt kindral Besobrasov. Vististe luges ta hoope. Ühe peksetu kohta sõnas ta: "Jemu kreptše!" (temale kõvemini). Kõneldi, et üle 80 hoobi ei olevat kellelegi antud.
EKLA, f 199, m 39, 171/3 (III-11) < Tallinn < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Jüri Tammann, s. 1866 (1929)

Mees kes sai 80 hoopi, oli toonud Mäeküla mõisast põletamise ajal kraami.
EKLA, f 199, m 39, 173/4 (III-11) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Ann Õunapuu, s. 1844 (1929)

Ka teistel peksetutel oli samane süüd.
Enne karistussalga edasiminekut andis von Sievers valju käsu, et järgmisel päeval peavad kõik, kellel on laskeriistu, need tooma vallamajja; kes ei too, seda karistatakse hirmsasti, nagu sõnas von Sievers.
Algas karistussalga edasiliikumine. Kindral Besobrasov kui ka von Sievers astusid hobuste selga. Hobuse seljas istudes tõstis von Sievers ratsapiitsa, mis tal oli olnud käes kogu aja, kõrgele, näitas seda rahvale ja ütles: "Vaadake, kuradid, siin on teie Eesti ja Liivi vabariik!" Salk läks teele Kabala mõisa poole.
Tännassilma küla peremehele Johannes Tariusele avaldati pärastisel ajal rahva poolt põlgtust tema hüüdmise pärast: "Sotsiaaldemokraat!" millega ta mõtles Joosiat süüdistada. Tarius oli nii põlatud, e ta pojad ei saanud omale kusagilt naist. Kindel on aga see, et Joosia ei mõistetud surma Tariuse "kaebuse" pärast, vaid surmaotsus oli vististe tehtud enne Joosia Alliku vallamajja jõudmist 1. jaanuaril. On ka teada, et paljud peremehed kartsid tõsiselt 1905. aasta varanduse jagamist. Selle ebakartusega ehk võib Johannes Tariuse hüüdu Joosia kohta seletada. Ei olnud kuulda, et Joosia oleks kuskil nõudnud varanduse jagamist.
EKLA, f 199, m 39, 174/5 (III-11) < Tallinn < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Jüri Tammann, s. 1866 (1929)

Arreteerimised kestavad
Karistussalga lahkumisega ei lõppenud veel inimeste kinnivõtmine siin ja seal. Suurt tähelepanu äratas kahe poisikese kinnivõtmine Allikul. Need olid vennad Peeter Pihlakas, 16 aastat vana ja Hans Pihlakas, 14 aastat vana. Töötasid viimasel ajal Türi paberivabrikus. Et streigi tõttu vabrik seisma jäi, tulid poisid koju Alliku valda isa juurde. Ühel päeval, mil isa kodust eemal olnud, tunginud salk relvastatud mehi majja, pannud toime läbiotsimise, kuid ilma tagajärjeta.
EKLA, f 199, m 39, 175/6 (III-11) < Tallinn < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Jüri Tammann, s. 1866 (1929)

Teisalt jutustatakse siiski, et vennad Pihelgad on käinud Oisu mõisas röövimise ajal ja võtnud sealt kaasa ühed aktikaaned ja ühed vanad uisud, ka olla nad uudishimust aetuna käinud kihutuskoosolekul.
EKLA, f 199, m 39, 176 (III-11) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Jüri Huut, s. 1860 (1929)

Peale läbiotsimise kästud poisid kaasa tulla. Kui aga viimased pole nõus olnud, viidud nad väevõimuga. Üks kinnivõtjaist olnud kohaliku Kärevere mõisa omanik Kuldkepp. Poisid viidud esite Kabala mõisa ja sealt edasi Viljandisse, kus nad maha lasti Sieversi poolt. Mõni aeg hiljem kirjutas Retla kooli juhataja Jüri Tammann isa nimel palvekirja Riia tolleaegsele kindralkubernerile Sakomelskile, kus paluti saata teateid poisikeste Peeter ja Hans Pihlakaste kohta. Kuid tuli vastus Sakomelski oma allkirjaga, et Peeter ja Hans Pihlakas on sel ja sel kuupäeval lastud maha Viljandis karistuseks nende osavõtmise eest Ollepä lahingust. See teade ajas isa veel rohkem ärevusse, sest ta võis hulga tunnistajate najal teha tõeks, et Ollepä lahingu päeval olid tema pojad kodus. Selle kohta kirjutas Jüri Tammann veel teise kirja isa nimel, kus oli palutud ka von Sieversi võtta vastutusele süütute poisikeste mahalaskmise eest. Sellele kirjale tuli vastus, kus oli teatatud, et von Sieversi ei saa võtta vastutusele, sest et ta on surnud. Tol korral kõneldi ka Paide ametnikkude ringkonnis, et von Sievers olevat enese maha lasknud Gatšina jaamas raske südametunnistusepiina all süütute inimeste tapmise pärast.
Kinnivõtmise hädaoht hõljus ka Jüri Tammanni kohal, ka veel pärast karistussalga läbiminekut. Jaanuaris 1906. aastal tuli ta juurde Retlasse Türi kirikuõpetaja Victor Speer, kes teatas, et temalt on nõutud teateid Retla koolijuhataja Jüri Tammanni kohta. Tammann refereeris kõigi oma kõnede sisu õpetaja Speerile, kust oli ka näha, et kõned olid sisult selgitavad ja kaugeltki mitte kihutuskõned. Lahkudes avaldas õpetaja Speer lootust, et hädaohtu pole vaja karta. Ja hiljem polnud ka kuulda selle kohta enam midagi.
EKLA, f 199, m 39, 176/8 (III-11) < Tallinn < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Jüri Tammann, s. 1866 (1929)