Asjalised mälestused - Ritsniku liivaauk

Esimesi andmeid selle liivaaugu kohta sain Tuti käest, kes tee tegemisel oli sellest august liiva võtnud ning leidnud ühe pääluu.
See pääluu on võrdlemisi tugev alles. Hambad on pea kõik alles lõualuies.
EKLA, f 199, m 21, 9 (I-2) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Tarvastu as. – Elmar Anton < Tutt, 23 a. (1926)

Tähendatud liivaauku tarvitab kohalik rahvas tee tegemiseks, ehkki see seaduslik st lubatud teetegemiseks pole.
Samal teetegemise korral olla leitud veel üks puss – väike, nii umbes kolmemarga[se] suurune raha ja üks hästi suur raha. Neid rahasid ja pussi ma isiklikult ei näinud. Käisin küll isiku pool (s.o üks poisike), kes leidnud pisema raha, kuid see oli selle kaotanud, arvates selle täiesti väärtusetuks.
Isik kirjeldas mulle väiksema raha kujutust ja välimust järgmiselt: suurus umbes praeguse EV kolmemarga[se] suurune. Ühel küljel olla olnud mingisugune kiriku ehk kloostri sarnane pilt, teisel justkui kaks kätt kuni küünarnukkideni risti. Sellel küljel vist, kus kiriku kujutus, olla ka trükitud venekeelsete tähtiga „moneeta”. Teisel küljel olla olnud ladina tähed. Suurem raha olla kaotsi läinud juba liivaaugus ning puss murdunud roostest puhastamise juures.
Ritsniku liivaauku käisin ise vaatamas ning võin sellest kirjeldada järgmist: koht asub Ritsniku talu maa peal. Maantee, mis läheb Pikassillast Tarvastusse; läheb sellest mööda. Sellel kohal, kus liivaauk asub, on kahel pool teel noorevõitu männik, 4–5 sülla pikkused. Hommiku pool, st Virtsjärve pool on see väikene augukene, kust rahvas teetegemiseks on liiva vedanud. Käega sorides ja urgitsedes leidsin sääre-, selja-, rinna- jne luid.
Õhtu pool teed on ka männik, nagu juba tähendasin, kuid säält pole kaevatud. Lõuna- ja põhjapoolses osas on põllud. Männiku ehk n[ii] ü[telda] selle liivaaugu seljandiku laius on järvepoolsest osast umbes pool vakamaad lai; õhtu pool teed laiem.
EKLA, f 199, m 21, 9/10 (I-2) < Tarvastu khk. – Elmar Anton (1926)