Arhiivid - Vana-Suislepi valla arhiiv

Kohturaamatust 1841. a (ärakiri)
Vana-Suislep sel 3mal.
Man olli kik koggokonna kohto mehhed ollo. Mats Nurmkanna lubbas omma lapsil, mis eddimetses abbiellos on olenud.
1. Poig Johann
1 lehm
1 lammas
2. Tüttar Lodo (?)
1 sõlg, 21 rbl värt
1 kirst
1 kalarahha (kaelaraha)
1 naiste Tek
astub uue abbiello sisse se tüdrukko Ann Muusiga [?] Tinni Jurri tüttar.
Koggokonna kohtomees
Mart Mik XXX
abbi Toos Rõõm
XXX
X

(Ärakiri:)
Vanna Suisleppi koggokonna kohtun sel 22sel Februaril 1846.
Man ollivat käemees Jaan Pusepp XXX
Hans Simm XXX
Nr 2 Vanna Suisleppi moisa Rentnik Theodor von Krüdneri Herra annab sedda Utto ja Simmi Tallo ning nende maad wakku Ramatu perra kakskümmend üks Thaldri ja seidse kümmend kuus grossi verth nende tallu mehede Jaan Pusepp ning Hans Simmi kätte kuuest aastast Ren[d]i päll.
2.
Need tallu mehed Jaan Pusepp ja Hans Simm lubbavat nende tallude eest eddimetsest kolm aastat kätte ning katte kolmandiku päiva Orjust ning wollä maksut teitda ning Orjada. Teiste kolme aasta eest keik Maksut ning Orjust Wakku Ramatu perra enda päll wõtta ja teist teita.
3.
Need tallumehed Jaan Pusepp ja Hans Simm lubbawat keik krono Maksut Orjust nende tallude eest ni kui ka need weikset kümnese Maksut Wakku Ramatu perra teiesdte enda päll wõtta ning teidta.
4.
Lubbavad need tallu mehed Jaan Pusepp ning Hans Simm mõetuse arvu perra kui se Orje (ärarikkun) saab uwest sedetu tewest enda päle wõtta.

1840–50 vahel on maksnud lehm 3–7 rbl. Pullike 3 rbl 70 kop. Hobune 15 rbl 10 kop. Lammas 80 kop. 2 lammast 2 rbl 70 kop. Siga 3 rbl 20 kop. 26 vakka rukk[e]id 39 rbl. 1854. a hobune maksis 20 rbl, 1 härg 3 aastat vana 8 rbl, kaeravakk 1 rbl, kesvavakk 1 rbl.
Tihti leidub protokolli lõpust järgmist: Piri kubjad Andres Saks ja Märt Peel astosid kohto ette ja wastasid kohto noudmisse peale, et nemmad seadusse pärra keik Mõisa ning Walla pirid on ümber käinud järrele wadanud, ja on keik õige leidnud ollevad.

Kohus sel 22sel Jannaril 1863.
Man olliwad pea kohtomees Mats Külw XXX
kohtomees Karl Tassak XXX
Jaak Wibo XXX
Tännase kohto aial said Liwako Mats Osju tulli asjad teiste õitsi poiste wasta õigentud ning saivad ihho trahwi alla mõistetud. Jaak Erlich 15 löki, Jaan Naestemäe 15 löki ning Jaan Tammile 15 löki.
Sel sammal päiwal said need ärra minnejad Nikrudis õigendut ning nikaugelle leppitud, et kellekilil middagi noudmist Walla käest ei olle.
Samuti on mõistetud kellelegi metsavarguse eest ka 15 vitsahoopi.
Kroonu metsast varguse eest harilikult, sellel juhusel, kui kätte saadi, makseti raha eest kinni, kuid 1863. a ühest protokollist leidsin, kus oli, et varas maksis varastatud puu hinna rahas kinni ning varguse eest sai aga 30 vitsahoopi.
Kui kari mõisa metsas oli ja kui keegi seda siis kaebas, mõisteti kohtu poolt trahv.
Keegi mees on oma karja mõisa metsa ajanud, selle eest on vallakohus mõistnud tal trahviks 8 rbl 50 kop. Et ta aga vaene mees oli, siis anti temale luba mõisaherra juure andeks paluma minna.
Üks teine protokoll näitab, et iga elaja päält makseti trahvi mõisa metsa söötmise eest 20 kop ja lamba päält 10 kop. Samuti oli trahvi maksmine metsa söötmise eest ka 1863. aastal.
Protokollidest on näha, et väga sagedasti on tulnud ette kakelusi ja tülisid.

(Ärakiri:)
Wana Suislepi koggokonna sel 1sel Junil 1865. a.
Man olid Hans Jaas, pääkohtumees
Hans Pedak, kohtumees
Andres Liiv, kohtumees
Tänasel kohto päival tulli seie ette Elts Tinn ja kaebas et selle samma walla tallo poeg Jaak Kuus tedda ärra magganud on ning pallus, et kohhus sedda asja ülle kulaks ning aitaks lapse kasvatamise eest hoolt kanda.
Siis saie Jaak Kuus ette kutsotud ning küsidut, kuidas se tulnud, kes wastas, et tema sest midagi ei tea, agga et tüdruk Elts Tinn ikka temma peale ütlep, siis saie mõistetut:
Et selle asja jures keddagi tunnistajad ei olle ja ei woigi olla, jääb ikka se Jaan Kuse peale arwatud ning peab lapse kasvadamiseks senni kui 10ne aastani igga aasta 2 wakka wilja maksma.

1866. aastal tuleb ka samasugune kohus ette, kus aga mõistetakse trahv natukene suurem. Sääl mõistetakse lapse kasvatamiseks 2 vakka vilja ja ka raha 1–2 rbl aastas. See tuleb maksa, kuni laps saab kümneaastaseks.
1870. aastal mõisteti kohtu poolt kellegile selle eest, et ta pääkohtumeest on lüüa tahtnud, kui see magatsi vilja sisse läks nõudma, 10 vitsahoopi.
EKLA, f 199, m 21, 33/9 (II-2) < Tarvastu khk. – Elmar Anton (1926)