Arhiivid - Vana-Suislepi valla arhiiv - Volikogu protokollid

1867. a on kirjutaja palgaks olnud aastas 120 rbl, 15 vakka kaeru. Revisjoni jne kirjutuste eest, mis ette nähtud pole, maksab vald eritasu. 1874. aastal soovib keegi mees asutada tee ääre oma majja joogimüümise kohta ning palus valla volimeestelt selleks luba. Valla volikogu vastas, et joogi müümise koht olla väga tarviline teekäijatele ning andsid loa.
Nii umbes 1867. a on valitud vallarätsep, kes pidi vallale ettemääratud hinna eest riideid õmblema. Kasuka ning särgi (särk – Viljandimaal must pikk üliriie, keskelt taljes) eest 10 kop, kõik veiksemad nagu püksid, mütsid, naiste kamsolid [kampsunid] jne, jne 5 kop. Santele peab see vallarätsep õmblema ilma hinnata ning leskedele poole hinna eest. Siis peab ta veel järjekorra järele käima õmblemas, kuhu kutsuti. Vallarätsep ei tohi koerustükke jne teha; üldse peab ta hääde elukommetega olema.
1888. a protokollist leidsin, et vald on oma vallast välja saatnud kuus isikut. Süüdistatakse neid varguses ning leitakse, et nad vallale kahjulikud on, nii et keegi ei või oma varanduse juures kindel olla. Väljasaatmiseks kutsuti kokku terve valla rahvas, kellel hääleõigus ning nõueti iga valija käest eraldi iga väljasaadetava üle, kas valija ehk hääletaja soovib nimetatud isikud valda jätta vai vallast välja saata. Isikut, kes valimisele ei ilmunud, trahviti kahepäevase kinniolekuga.

1905. a detsembrikuul pole protokollitud ühtegi koosolekut.
1918. a tuleb tihti ette tööliste arreteerimisi ja vallast väljasaatmisi. On antud ka valla vaesematele nikruditele valla poolt riidelist toetust. Samuti on antud vaesematele inimestele tðekiga määratud normvilja.
1919. a oli põllumehel tähtsaks teguriks lina. Põllumehed on koosoleku pidanud ning harutanud, kui kallis läheb maksma lina vakamaa töö keskmiselt, kuni ta on kõlbulik müümiseks, sääljuures on nad ka välja arvanud, kui palju annab üks vakamaa keskmiselt linu. Samal koosolekul on ka otsustatud, kui palju järgmisel külviajal linu teha. On otsustatud lina teha ⅓ läinud aasta osast, sest et lina ei maksvat omi kulusid kinni. Lina raha eest soovitakse osta kõiki põllumehele hädatarvilisi asju nagu vankremäärist, vikat[e]id, räimi jne, kuid seda kraami ei soovitata mitte ülesostjate kaudu osta, siis minna see liiga kalliks.
Isiklikult arvan, et ülesostjate all mõeldakse siin erakaupmehi, nii et koosolekul soovitatakse kraami osta ühisustelt, missuguseid tol korral õige tublisti asutati.
EKLA, f 199, m 21, 39/42 (II-2a) < Tarvastu khk. – Elmar Anton (1926)