Arhiivid - Vana-Suislepi valla arhiiv - Volikogu protokollid

1867. a on kirjutaja palgaks olnud aastas 120 rbl, 15 vakka kaeru. Revisjoni jne kirjutuste eest, mis ette nÀhtud pole, maksab vald eritasu. 1874. aastal soovib keegi mees asutada tee ÀÀre oma majja joogimÌÌmise kohta ning palus valla volimeestelt selleks luba. Valla volikogu vastas, et joogi mÌÌmise koht olla vÀga tarviline teekÀijatele ning andsid loa.
Nii umbes 1867. a on valitud vallarÀtsep, kes pidi vallale ettemÀÀratud hinna eest riideid õmblema. Kasuka ning sÀrgi (sÀrk – Viljandimaal must pikk ÃŒliriie, keskelt taljes) eest 10 kop, kõik veiksemad nagu pÃŒksid, mÃŒtsid, naiste kamsolid [kampsunid] jne, jne 5 kop. Santele peab see vallarÀtsep õmblema ilma hinnata ning leskedele poole hinna eest. Siis peab ta veel jÀrjekorra jÀrele kÀima õmblemas, kuhu kutsuti. VallarÀtsep ei tohi koerustÃŒkke jne teha; ÃŒldse peab ta hÀÀde elukommetega olema.
1888. a protokollist leidsin, et vald on oma vallast vÀlja saatnud kuus isikut. SÌÌdistatakse neid varguses ning leitakse, et nad vallale kahjulikud on, nii et keegi ei või oma varanduse juures kindel olla. VÀljasaatmiseks kutsuti kokku terve valla rahvas, kellel hÀÀleõigus ning nõueti iga valija kÀest eraldi iga vÀljasaadetava Ìle, kas valija ehk hÀÀletaja soovib nimetatud isikud valda jÀtta vai vallast vÀlja saata. Isikut, kes valimisele ei ilmunud, trahviti kahepÀevase kinniolekuga.

1905. a detsembrikuul pole protokollitud ÃŒhtegi koosolekut.
1918. a tuleb tihti ette tööliste arreteerimisi ja vallast vÀljasaatmisi. On antud ka valla vaesematele nikruditele valla poolt riidelist toetust. Samuti on antud vaesematele inimestele tðekiga mÀÀratud normvilja.
1919. a oli põllumehel tÀhtsaks teguriks lina. Põllumehed on koosoleku pidanud ning harutanud, kui kallis lÀheb maksma lina vakamaa töö keskmiselt, kuni ta on kõlbulik mÌÌmiseks, sÀÀljuures on nad ka vÀlja arvanud, kui palju annab ÃŒks vakamaa keskmiselt linu. Samal koosolekul on ka otsustatud, kui palju jÀrgmisel kÃŒlviajal linu teha. On otsustatud lina teha ⅓ lÀinud aasta osast, sest et lina ei maksvat omi kulusid kinni. Lina raha eest soovitakse osta kõiki põllumehele hÀdatarvilisi asju nagu vankremÀÀrist, vikat[e]id, rÀimi jne, kuid seda kraami ei soovitata mitte ÃŒlesostjate kaudu osta, siis minna see liiga kalliks.
Isiklikult arvan, et Ìlesostjate all mõeldakse siin erakaupmehi, nii et koosolekul soovitatakse kraami osta Ìhisustelt, missuguseid tol korral õige tublisti asutati.
EKLA, f 199, m 21, 39/42 (II-2a) < Tarvastu khk. – Elmar Anton (1926)