Suusõnaline traditsioon - Sõjad vanematest aegadest pääle - Rootsi sõda

Kui oli vanast Rootsi sõda, siis oli tulnud Rootsi kuningas Vastsemõisa peremeeste juure ja palunud, et nad tema oma hobustega Tallinna viiks. Kaks Vastsemõisa peremeest viisivadki Rootsi kuninga oma hobustega Tallinnasse. Rootsi kuningas andis neile selle eest kolm kirja, kahte nendest käskis ta näidata, kui mõni tee pääl nõuab, kolmandat mitte. Kui peremehed kodus ka kolmanda kirja avasid leidsid nad, et ses oli luba ehk õigus talu pidada vabana igasugusest orjusest igavesti.
Ma ise olen näinud neid talusid nüüd ja ka siis, kui nad olid vanamoodi ehitatud. Praegused peremehed on need talud välja ehitanud justkui mõisa. Praegu nimetatakse neid talusid Vastsemõisaks.
„Rootsimaalt tulnud meie maale Helme mõisa kaks meest,” jutustab Moorits Liimeon edasi, „ja küsinud, kas lubatakse neil Helme lossi ehk kantsi müürides kõndida. Jah, lubati. Mintu teine päev kantsi vaatama, kus need võõrad mehed on jäänud. Leiti, et müüri seest on võetud suur toru, ase on jäänud ainult järele ning selle toru sees on olnud kuld. Rootsimaalt on neile öeldud ja juhatatud, et sääl ja sääl, nii mitmes kivi alt ehk ülevalt lugeda on kuld topsiga.”
EKLA, f 199, m 21, 61/3 (III-1) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., (Järv[e]küla) Siidre t. – Elmar Anton < Moorits Liimeon, 90 a. (1926)

Rootsi sõjast jutustas veel Johan Liiv (vaata lk 6), samuti jutustas ka Jaak Purk (lk 14) ja Adu Kütt (lk 13).
EKLA, f 199, m 21, 63 (III-1) < Tarvastu khk. – Elmar Anton (1926)