Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Vooril käimisest

Vooril on käidud Narvas viinaga. Minu isa ja vanaisa on ka käinud. Nad olla käinud talve ajal palja rinna ja kaelaga, pastlad-rätid jalas, kuid külma pole keegi kartnud, selg aina ajas vahtu välja.
EKLA, f 199, m 21, 81 (III-3c) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., Sälgo t. – Elmar Anton < Laats, 66 a. (1926)

Viina-aam panti pääle ja saadeti Pihkvasse ja Narva. Aam oli 30 pange. Sulasele pandi kints liha juure jne. Raudu veel polnud. Kanepist keerati ümber jalasse, kui mäest alla minek, siis litsuti see jalassele maha, et ei libastuks.
EKLA, f 199, m 21, 81 (III-3c) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., (Järv[e]küla) Siidre t. – Elmar Anton < Moorits Liimeon, 90 a. (1926)

Voorid viidi Narva jne. Vooriti harilikult viina. Samuti vooriti ka villu. Vald pügas mõisa lambad ning villad viidi Pärnu. Kes mõisnik 10 000 lammast jõudnud üleval pidada, see pidi saama „kindraliks“. Tarvastu härra tahtnud ka saada, pidanud Tarvastus ja Järv[e]külas, kuid ei ole jõudnud nii palju pidada.
EKLA, f 199, m 21, 81/2 (III-3c) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., Maltsa – Elmar Anton < Johan Saarik, 77 a. (1926)

Vooril käidi Narvas viinaga. Suured talud viisivad mõni aasta kaks korda. Pärnusse vooriti vilja. Saksad tahtsivad merevett, minu isa oli ka kord lassidega saadetud järele. Narvas käimiseks anti aega 12 ööd-päeva.
EKLA, f 199, m 21, 82 (III-3c) < Tarvastu khk., Vana-Suislepi v., Saadre t. – Elmar Anton < Kadri Latik, 91 a. (1926)

Käisin 4 korda viinaga Riias, 4 korda Narvas. Käimiseks oli 12 päeva, kui sellega ei saanud, siis 13–14 päeva. Pastlasuka ja villased rätid olid meil jalas. Leivakotis oli toidumoonaks kaasas räimed ja rabatsileib, rikkamail taludel oli ka liha. Ei jõutud nii palju vastu võtta viina jm, kui veeti.
Minu isa oli kange mees. Ta oli kuus jalga ja kolm tolli pikk. Kupjal ta enesele lüüa ei lasknud. Kord tahtnud kubjas teda vooril lüüa, ta võtnud kupjal kõrvust kinni ning andnud nahatäis.
EKLA, f 199, m 21, 82/3 (III-3c) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Soone vstm. – Elmar Anton < Tõnis Sakkeus, 100 a. (1926)

Vooril käidi Narvas ja taga Riia umbes 40 versta. Sääl käidi tihti. Vana-Kaarli elas sääl terviseveel, sinna viidi temale kraami. Vili vooriti Pärnu.
EKLA, f 199, m 21, 83 (III-3c) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Nuki t. – Elmar Anton < Jaan Purk, 80 a. (1926)

Tädimees kõneles, et vooril on käinud Porkval [Boroki küla Setumaal] ja Juudimaal. Rahval oli soolapuudus. Soola müüdud tädi aegu toobiga.
EKLA, f 199, m 21, 83 (III-3c) < Tarvastu khk., Kuressaare v., Vaigu t. – Elmar Anton < Anu Loos, 70 a. (1926)

Teed olid väga halvad. Vooril käimise aegu sai hobuseid surma jne. Viimaks kaebas rahvas. Siis keelati ära, et kroonu valdades ja mõisates ei tohi viljakauplejaid olla. Raha eest võis ainult voorile võtta, mitte teo eest.
EKLA, f 199, m 21, 83 (III-3c) < Tarvastu khk., Tuhalaane v., Jõksi t. – Elmar Anton < J. Saabas, 85 a. (1926)

Tallinnamaalt toodi voorina Looti õlgi. Puid pidime talvel raguma 12 sülda ja mõisa vedama. Õle vedamiseks, kui aga käsk tuli – mine.
EKLA, f 199, m 21, 83 (III-3c) < Tarvastu khk., Loodi v., Toosi t. – Elmar Anton < Hans Kurvits, 77 a. (1926)