Asjalised mälestused - Traditsioon Tarvastu nime tekkimisest

1. Peale Põhjasõda ja katku leitud põlise metsa seest vana lagund kirik. Kiriku juures seisnud vana talutare. Sellest hakatud nimetama seda kirikut ja kohta Tarevastu, millest siis hiljem välja kujunenud Tarvastu.
2. Praeguse kirikumõisa ligidal, teisel pool jõge, on väike mägi. Selle mäe peal olnd vanul eestlasil hiiepaik või Taara tare. Sellest hakatud hiljem ka kirikut nimetama Taara vastu.
EKLA, f 200, m 5:6, 10 (I-7) < Tarvastu khk. - Linda Uudeküll (1926)

3. Suurtes metsades elanud põdra moodi loom, tarvaloom. Millest tekkind ka nimi Tarvastu. Seda arvamist peetakse kõige õigemaks, mis ka üleskirjutet ja Tarvastu uue kiriku altarialuse panemise ajal müüridesse müüritud.
EKLA, f 200, m 5:6, 10 (I-7) < Tarvastu khk., Mustla k. - Linda Uudeküll < Jaak Kägar, 61 a. (1926)

4. Põhja sõja ajal leidnud üks Poola vürst nimega Taravast suure metsa seest kiriku. Vürsti nime järele hakatud siis seda kirikut ja kohta hüüdma Tarvastuks.
EKLA, f 200, m 5:6, 10/11 (I-7) < Tarvastu khk., Ämmuste k., Kure t. - Linda Uudeküll < Hans Rennit, 45 a. (1926)

5. Tarvastu kiriku kroonikas a. 1809 dr Paessler kirjutab, et Tarvastu nimi on tekkind jõe Tarstist. Tarsti vastu, hiljem Tarvastu. Kuid dr Paessler jätab nimetamata, kust jõgi Tarst endale sarnase nime saand.
EKLA, f 200, m 5:6, 11 (I-7) < Tarvastu khk. - Linda Uudeküll (1926)