Arhiivid - Kiriku arhiiv

Tarvastu kiriku arhiiv ajaloole midagi erilist väärtuslikku ei paku. Arhiiv asub kirikõpetaja majas, osa tulekindlas kapis, kuna suurem osa harilikus puust kapis. Arhiivinimestik on olemas. Arhiivis on ka kirikukroonika pealkirja all „Nachrichten über die Tarwastsche Kirche, ihre Prediger u[nd] d[as] g[leiche] zum Besuch einer Prediger Gronib und besonders für alle hünftigen Tarwastschen Prediger – gesammelt von dr. Carl Heinrich Paessler d. z. Prediger zu Tarwast A[nn]o 1809 d. XVI sept.” E. V. R. [Eesti Vabariigi] alguses kroonikat kirjutatud eesti keeles.
Kahjuks pean konstateerima fakti, et arhiivis töötamine oli väga raskendatud – eestkätt juba sellepärast, et mingisuguseid juhtnööre ega teateid arhiivi kohta härra pastorilt ei saanud. Nimelt on ta koha pääl alles teist aastat, selle tõttu arhiiviga veel võõras. Teiseks tuli töötada kindla järelvalve all. Sellega tuli alati piirduda härra pastori ajaga.
Kõige vanem trükitöö, mis leidsin, oli vana piibel – saksakeelne, trükitud 1665. a.
Arhiivinimestik üldjoontes:
1) Vanemad personaalraamatud;
2) Uuemad personaalraamatud;
3) Ristimise raamatud a. 1834 peale;
4) Suremise a. 1834 peale;
5) Laulatamise a. 1834 peale;
6) Armulaual käimise a. 1834 peale;
7) Koolilaste nimekirjad 1814 a. [peale?];
8) Protokolliraamatud:
a) Protokoll und Acten der Tarwastsehen Kirche de Anno 1746;
b) Acta Commissionis Casarea Generalis Ecclesiastica habita Tarwast Pastorat d. 13 März 1749;
c) Prediger Instruction vom 18 März 1796;
d) Kirchenwisitations Protocolle d. d-anno 1776;
e) Fragen und Vorlesungen der oberkirchen wisitations Commission d. d. 8ten Juni 1812;
f) Protocollum Immissionis 1810;
g) Convents Protocolle 1829 – 1 r[aamat?] ; 1869; 1899;
9) Kassaraamatud – 1842. a. pääle: kirikukassa raamat.; kihelkonna koolikassa raamat jne.
Edasi järgnevad trükitööd; konsistooriumis käsukirjad ja igasugune ametlik kirjavahetus; kooliõpilaste nimekirjad jne. Nimetan tähtsamad: Consistorial Befehle und Rescripte des General Superintententen. Juridik Befehle von J[ahre] 1834 an Pastor Paessler und Mickwitz eingegangenen Schreiben vom General – Consistorium jne. Befehle seiner Keiserlichen Majesteet 1835.
Eesti keeles kõige vanem trükitöö a. 1821 – Otto Wilhelm Masingi „Luggemise lehed”. Kõige vanem eestikeelne kirjalik dokument 1797. a. - „Meie Armolisse Keisri Herra, keige se Wenne rigi wallitseja käsk, mis se keisrilik Ma wallitsuse kohhus teada annab…” jne. Nekrutite varjamise kohta määrused, karistused jne. Seda käsku pidi kuulutatama igas kirikus iga poole aasta järele. „Se käsk on välja antud Ria linnas Sure kohto-koja pääl – kümmemal Joulu ku pääval 1797. a.”.
Kõige vanem saksakeelne kirjalik dokument – a. 1700. „Bey Introduction Herr Pastoris Henrici Feuchers wurde bey hieriger Kirche und Pastorate Erfunden – wie folget an Kirche geräthe... ülesloetlus. Edasi üles loetud, kui palju talupoegil tuua vilja õpetajale ja üldse kõik õpetaja sissetulekud. Siis „Inwentarium über der Tarwastschen Pastoratsgebäude…” (lõpposa puudub). 1840. a. Tarvastu kirikumõisa kaart.
EKLA, f 200, m 5:6, 12/5 (II-1) < Tarvastu khk. - Linda Uudeküll (1926)


Wackenbuch
Wackenbuch für das im Pernauschen Kreise Tarwastschen Kirchspiele belegene Pastorat Gut „Tarwast” welches seit dem 10ten Aug. 1805 unter Garantie steht. Aufgefertigt Fellin den 25ten Oct. 1805 ausgetheilt im Schloss Tarwast am 26ten May 1806.
Tarvastu kihelkonna konvendi protokollid 1785. – 1787. a.; 1789. – 1790. a.;
Konvendi protokollis 1787. a. 20. sept. – koolide korraldusest juttu. Ennem Tarwastu mõisa juures olnd 5 külakooli, nüüd otsustakse 4 pääle vähendada. 1) Pikru ja Ämmuste ühendet kool - 2 õpetajaga; 2) Riuma ja Väluste ühendet kool 1 õpetajaga; 3) Üllendsi [Ülensi] ja Mustla k[ool] 1 õpetajaga ja 4) Mõnnaste küla kool 1 õpetajaga.
Koolimajade ehituseks otsustati järgmisel talvel kohe palke muretseda ja suvel ehitust alata. Teised protokollid midagi huvitavat või väärtuslikku ei paku.
Osa kirikukroonikast kirjutatud üksikute lehtede pääle. Sisult umbes järgmine: Dr. Paessler iseloomustab Tarvastu ümbruse talupoegi: „sie bestehen von Menschen denen man es noch zu weilen ansiehet, dass ihre Voreltern sehr roher Naturgewesen seyn müssen”. Ta jaotab külade järele: üks osa on väga häid inimesi, näiteks osa Pikru, Mõnnaste, Riuma ja Ämmuste küladest. Kuna Väluste „der eigentliche Sitz der rohesten grossthuerei, Mustla, Üllendsi im Theil von Ämmust der Sammelplatz liederlicher Grobheit und grober Liederlichkeit ist, die den gewöhnlich die „Kellokuuljad” die schlimmsten sind”. Edasi nimetab ta hulk silmapaistvamaid talupoegi ja vöölmöldreid ja iseloomustab neid, samuti ka kirikumõisa talupoegi. See kroonika osa kirjutet 1815. a.
Arhiivist paberite hulgast leidsin ka selle kirja, mis leiti pääle vana kiriku põlemist tornimuna seest – kiri on kirjutet 1771. a. ja pandud sinna tornimuna sisse vana kirikule torni pääle ehitamisel. Sisult järgmine: „Den 20ten Juni 1771 wurde der Han und Knopf auf diesen neuerbauten Thurm durch den Baumeister Johann Cristoph Knaut aufgesetzt. Die Herren Kirchenvorsteher damahliger Zeit waren: der Herr Assessor Carl Ludwig von Kruedener und der Herr Obrister von Budberg, wovon erster den ganzen Bau besorgt und dirigirt hat. Der Fond zu diesem Bau rührt aus einem Vermächtniss der Seel. Frau Generalin Hartung her, die das Guth Worokül besessen hat. Der dermahlige Pastor loci bin ich Endesbenannter.
Tarwast d. 20. Juni 1771.
Friedrich David Lenz.”
1773. a[astast]. on säilind veel nimetamisväärt dokument – B. von Schlippenbachi kiri (Kaiserl[ichen] Ordnungs Gericht), kiri on järgmine:
„Wohl ehrwürdiger und Wohlgelehrter Herr Pastor. Demnach die fünf Tarwastsche Bauern Pocka Ermo Jaack, Pocka Jürri Pocka Merti Knecht Jaack, Kerti Peedi Sohn Jahn und Jaacko Merti – Hanso Sohn Mert bey der Jüngste Bruder und Wege Reparatur sich gegen ihre Bruder Kubjasse nicht nur wiederspenstig bezeiget, sondern sich auch an den Brüder Rubjas Oja Avo so gar gröblich vergriffen; als hat ein Kaiserl[ichen] Ordnungs Gericht nach geschehener Untersuchung, besagte Tarwatsche Bauern dahin condemmirt, dass Poeka Ermo Jaack und Poeka Jürri, jeder mit 15 gaar, Poeka Merts Knecht Jaack und Jaaeko Merti Hanso Sohn Mert, jeder mit 10 gaar, und Kerti Peedi Sohn Jahn mit 5 gaar Ruthen am Kirchen Pforten ihnen und andern zum... (sõnad vahelt ära kustund) hünftigen Sonntag, hart gestreichen werden sollen. Damit aber auch diese zu vollziehende Strafe den intendirte Zivrit erreichen und Ordnung und Ruhe bey aller Gelegenheit erhalten werden möge, werden fer. Wohlerwürdige hirmittelst requiriret, sämtlich versamleter Bauerschaft von der Kanzel den friwal besagter 5 Bauern vor Untergehung der ihnen zuerlauten Strafe bekant zu machen, und selbige für alle wiederseglichkeit und Ungehorsam gegen ihre vorgesagten ernstlich... wessen man sich versichert und...
(Allkirjad) Datum Fellin d. 27 Jun. 1773.
Vene usku ülemineku kohta on olemas 2 nimekirja: „Ведомость о присоединившихся из лютеранского иcповедания к правоcлавию крестьян с 1oго Января 1847 г.” Ja „Ведомость о ирисоединившихся из лютеранство к псравocлавию в рижском кафедральном петропавловском соборе за первyю половину 1854 г.”
Koolide ja nende korralduse kohta on arhiivist võrdlemisi palju leida. Läind aast[a]s[aja] algult Graf von Buxhoevdeni kirja ärakiri ülemkonsistooriumile, kus kirjutab, et on leidnud kahte noortmeest 19 ja 23 a. vanuseid, kes veel lugeda ei oska ja kes pole ristiusus õpetust saand, teeb ülesandeks selle õpetamisele rohkem rõhku panna.
Kiriku konvendi protokolli 1797. a. väljavõte: „Da Herr Pastor antrug, wegen der Dorfschulen Einrichtungen zu treffen, wodurch der Unterricht der Bauerjugend, den Verordnungen gemäss, bestens befördert würde; so würde einmüthig beschlossen: 1) die fehlende Dorfschulmeister zu ersetzen; 2) von Seiten des Hofes Strenge darauf zu sehen dass alle Kinder, die von H[err] Pastore keinen Erlaubnisschein haben, ohne weiteres in die Schule gesetzt würden; und 3) darauf zu halten, dass die in die Schule gesetzten Kinder, selbigen auch unangesetzt besuchten.“
Kiriku konvendi protokollest on näha, et Tarvastu Kirchspielschule on juba 1794. a. [olemas] olnud. Köster ja kooliõpetaja sel ajal oli Pielmann. 1797. a. lubatud Pielmannile abiline (adjunctum) selleks valiti Kayser.
Siis on veel eraldi ainult koolide kohta käivad kirjad ja igasugused kirjalikud dokumendid korraldatud nelja pakki, milledel pealkirjaks „Schulsachen“.
EKLA, f 200, m 5:6, 16/22 (II-1) < Tarvastu khk. - Linda Uudeküll (1926)