Suusõnaline traditsioon - Sõjad vanematest aegadest pääle

Sõdadest midagi lähemat rahva seas ei mäletata. Üldse segatakse kõik sõjad, kord räägitakse ühest, kord teisest, ehk millal nad tegelikult on olnud ja millised just, seda ei teata.
Kõige rohkem kõneldakse rahva seas Põhjasõjast – riisumistest peale seda ja pardiajajaist. Toon siin allpool ühe korralikumalt säilind jutu pardiajajaist.
EKLA, f 200, m 5:6, 25 (III-2) < Tarvastu khk. - Linda Uudeküll (1926)

Peale Põhjasõda käind pardiajajad maal ringi. Läind Riuma külasse Mulgi tallu siis paar naist meheriietes ja nõudnud kraami: kõik talu inimesed pistnud jooksma. Üks ronind salaja rehetuppa ahju peale tulekummi taha. Pardiajajad tulnd ahju juure, võtnud riidest lahti ja hakanud end tule ees paistma. Siis ahjul olija näind, et need naised. Saand kohe julgemaks, teind kola ja visand puid alla, pardiajajad pistnud kohe jooksma.
Seda lugu kuulnud jutustaja oma vanematelt.
EKLA, f 200, m 5:6, 25/6 (III-2) < Tarvastu khk., Riuma k., Kiisa t. - Linda Uudeküll < Mats Rosson, 78 a. (1926)