Suusõnaline traditsioon - Katkud, näljad, ikaldusaastad

Vanarahvas kõneleb kahest katkust. Esimene või suur katk olnd peale Põhjasõda. Umbes 1/3 inimesist jäend ainult ellu. Katk käind harilikult mingi looma näol ringi – kõige tihemini linnu ja sarvilise looma või kitse näol. Kes katkuga rääkind, surnd kohe ära. Midagi lähemat sellest katkuajast ei teata jutustada.
Teine või väike katk olnd umbes aastatel 1844.–45. Maal olnd hirmus kõhtõbi, inimesi surnd kole palju. Kõhutõbi või katk tulnd suurest näljast.
Esimene suvi kole vihmane. Terve juuni ja juulikuu sadas ühtejärge. Vili väga halb, ka järgmisel aastal suur ikaldusaasta. Selle järel hirmus nälg ja kõhutõbi. Rahvast suri kui loogu. Nälg kestis 2–3 a.
EKLA, f 200, m 5:6, 27 (III-3) < Tarvastu khk. - Linda Uudeküll (1926)

Rikkaid talusid vähe, kust vilja sai osta. Suislepas Jüri Järv olnd rikkam mees ja müünd, õigemini vahetand vilja asjade vastu. Nii oli jutustaja ema oma hõbesõle sinna viind – vastu saand natuke matiga jahu. Ka suur soolapuudus maal. Leotati soolaseid puuriistu, et natuke soola saada – eriti just kaladele. Kalu püüti Virtsjärvest – see, kes veel vähegi jõudis, sest inimesed olid kõik suurest näljast nõrgad ja jõuetud. Püügiriistad väga lihtsad ja viletsad, sellepärast ka püük raskendatud. Magedate kalade söömisest saadi veel enam haigust. Inimesi suri nii palju, et ei jõutud matta. Viidi surnuaeda ja maeti lume alla.
EKLA, f 200, m 5:6, 27/8 (III-3) < Tarvastu khk., Soone vstm. - Linda Uudeküll < Tõnis Sakkeus, 100 a. (1926)

Nälg kole suur. Sarapuumetsi palju. Korjatud pähklaid ja tehtud pähklaleiba. Katuseõled pekstud veel korra läbi, et saada seemet. Kõhutõbi või katk hirmus suur, inimesi suri nii palju, et mitmed talud jäänd tühjaks.
EKLA, f 200, m 5:6, 28 (III-3) < Tarvastu khk., Mõnnaste k. - Linda Uudeküll < Ado Kadaja, 73 a. (1926)

Pihkvast toodud jahu, see olnd mädand – selle söömisest saadud kõhutõbe. Siis toodud soost samblaid ja söödud linaluistetega segamini, sellest saadud samuti haigust.
EKLA, f 200, m 5:6, 29 (III-3) < Tarvastu khk., Väluste k., Tõrnurme t. - Linda Uudeküll < Andres Mikk, 84 a. (1926)

Esimesel aastal olnd nii suur vihm, et karjas elajate seljad hakand vihmast mädanema. Teisel aastal tehtud tõuvili küll maha, aga suure vee pärast hilja, sellepärast ei saand vili küpseks. Tuli nälg ja koleera.
EKLA, f 200, m 5:6, 29 (III-3) < Tarvastu khk., Riuma k., Kiisa t. - Linda Uudeküll < Mats Rosson, 78 a. (1926)

Siis oli veel ikaldus ja nälja-aasta umbes 1860.–70. a. vahel. Esimesel aastal olnd hirmus põud suvel. Päev läbi kole kuumus ja suits, metsad ja sood põlesid. Ööse aga kole udune. Selle kuuma suve järel nälg. Kuid see nälg polnd sugugi nii suur, kui esimene oli. Vili kasvas ainult vaksa pikkuseks, nii et katkuti peaga. Peas oli 2–3 tera. Raudteid polnud, vilja ei saand kuidagi tuua, alles hiljem kevadel toodi jõge mööda – Pihkvast Tartu alla ja sealt Virtsjärve mööda Tarvastu alla – vilja seemne jaoks. Kellel raha oli, sai siis osta. Kui suvel seda suitsu päeva ajal ja ööse udu poleks olnd, siis oleksid inimesed ka ära põlend.
EKLA, f 200, m 5:6, 29/30 (III-3) < Tarvastu khk., Mõnnaste k. - Linda Uudeküll < Ado Kadaja, 73 a. (1926)

Suvi äärmiselt kuum. Inimesed magasid maa peal – seal oli jahedam, sest hoonetes oli võimata kuumuse pärast magada. Talv – vastupidi kuuma suvele õige külm. Nii kestis vaheldamisi kuum suvi ja hirmus külm talv 2 aastat. Kolmas aasta oli juba normaalsem. Tarvastu kihelkonnas ainult üks vana mees nälga surnud.
EKLA, f 200, m 5:6, 30 (III-3) < Tarvastu khk., Väluste k. - Linda Uudeküll < Ell Kõuts, 83 a. (1926)

2 aastat oli ikaldusaastat, aga 1 nälga. Nälg oli suur küll, aga nälga ei surnud keegi. Jutustaja isal külvatud 15 vakka kesva ja kõigest 7 vakka sai.
EKLA, f 200, m 5:6, 30 (III-3) < Tarvastu khk., Mõnnaste k., Partsi t. - Linda Uudeküll < Hans Parts, 84 a. (1926)

Nälja ajal and Tarvastu kiriku õpetaja Carlblom rahvale tööd – meestele kiviteed teha ja naistele linu sugeda, selle eest said mõne kopiku raha leiva ostmiseks.
EKLA, f 200, m 5:6, 30 (III-3) < Tarvastu khk., Tarvastu m. - Linda Uudeküll < Reet Pihlap, 71 a. (1926)