Suusõnaline traditsioon - Ajaloolised isikud - Karu-Adu

Eriti tuttav oma kurjuse ja rahva piinamiste pärast oli kubjas Karu-Adu. Kündmise juures seisis ta keset põldu ja andis aga igale kündjale, kes mööda läks piitsaga. Kui viinavooriga Karu-Adu ühes läks, siis said mehed iga tühise asja eest peksa.
EKLA, f 200, m 5:6, 33 (III-4) < Tarvastu khk., Mõnnaste k., Partsi t. - Linda Uudeküll < Hans Parts, 84 a. (1926)

Kubjas Karu-Adu ei luband vooride ajal kõrtsi sisse minna. Sepp ukse kõrval, kes läks, sai kohe rusikaga pähe.
EKLA, f 200, m 5:6, 33/4 (III-4) < Tarvastu khk., Tarvastu m. - Linda Uudeküll < Reet Pihlap, 71 a. (1926)

Vanaks jäädes läks Karu-Adu peast segaseks. Kui nägi kuskil valget kasepakku, hakand kohe seda peksma ja taguma – arvand, et see inimene on, kes ihunuhtlust peab saama.
EKLA, f 200, m 5:6, 34 (III-4) < Tarvastu khk., Mõnnaste k. - Linda Uudeküll < Ado Kadaja, 73 a. (1926)

Kubjas Karu-Adu olnd hirmus kuri mees. Iga väiksema asja eest peksnud kepiga inimesi ja tihti isegi päris süütuid. Ühe korra magand Karu-Adu nurmel. Üks talupoiss tulnd ratsa teolistele leivakotti tooma ja saand kubja käest 5 hoopi pilliroost kepiga ja sõimata veel pealekauba, et miks poiss pealtpoolt tuule sõitis ja sellepärast tuul talle magades tolmu silma ajand. Poiss oleks pidand alttuule sõitma.
Jutustaja ühe korra noore teopoisina pidand sõnnikuveo ajal minema lauda põhja ajama, kuid tema läind selle asemel teise lauta tõstma. Karu-Adu saand hirmus vihaseks, taht teda lüüa, kuid tema karanud lauda aknast välja ja olnud 3 päeva jooksus, sest kartnud karistust. Siis sattund kogemata Karu-Aduga kokku, viimasel – nähes, et poiss teda väga kardab – hakand hää meel ja ütelnd: “Pageja pääseb vastuajajat vaevates.” Sellega and süü andeks.
EKLA, f 200, m 5:6, 34/5 (III-4) < Tarvastu khk., Soone vstm. - Linda Uudeküll < Tõnis Sakkeus, 100 a. (1926)