Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Pärisorjus

Üldiselt pärisorjuse ja teoorjuse vahel palju vahet ei tehta. Segatakse pea täiesti need kaks ajajärku üksteisega ja nimetakse orjuse ajaks.
Pärisorjuse aeg olnd koguni veel raskem kui teoorjus. Kõik mõisa tööd tehti taluinimeste poolt. Mõisates polnud ainustki künnihobust – töö pidid ära tegema lahjad ja äraaetud taluhobused. Inimestel polnud mingisugust väärtust – olid nagu mingid eluta asjad. Koeraga käidi sel ajal ka palju paremine ümber. Harilikuks nähtuseks mõisnikul oli inimeste vahetamine teise mõisa või vallaga mõne asja ehk koeru vastu.
EKLA, f 200, m 5:6, 36 (III-5a) < Tarvastu khk. - Linda Uudeküll (1926)

Jutustaja ema isa on vahetatud või väekombel Hiiusaarelt siia toodud. Ja isa isa Pärnumaalt Häädemeestest. Jutustaja ajal enam sarnast vahetust pole olnud.
EKLA, f 200, m 5:6, 36/7 (III-5a) < Tarvastu khk., Väluste k., Tõrnurme t. - Linda Uudeküll < Andres Mikk, 84 a. (1926)

Karistusteks oli harilikult peks. Kuna suuremate süütegude eest nuheldud inimesi kiriku tulbal. Jutustaja lähemalt selle kohta midagi ei tea.
EKLA, f 200, m 5:6, 37 (III-5a) < Tarvastu khk., Riuma k., Kiisa t. - Linda Uudeküll < Mats Rosson, 78 a. (1926)

Talupoegade põgenemistest ja vastuhakkamistest midagi ei teata.
EKLA, f 200, m 5:6, 37 (III-5a) < Tarvastu khk. - Linda Uudeküll (1926)

Harilikuks nähtuseks olnd pärisorjuse ajal esimese öö õigus. Mõisahärralt saadi luba abiellumiseks, kuid esimese öö pidi noorik veetma mõisas.
EKLA, f 200, m 5:6, 37 (III-5a) < Tarvastu khk., Soone vstm. - Linda Uudeküll < Jaan Perlus, 71 a. (1926)