Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Teoorjus - Kohustused

Orjuse ajal jaotati talud suuruse jÀrele: 2, 3, 4, 5, 6 pÀeva taludeks. Kohustusi tuli kanda ja makse maksta selle jÀrele, kui mitme pÀevaline talu oli. 5–6-pÀevalised talud olid kõige suuremad. 2 Âœ pÀeva suurusel talul tuli aasta jooksul teha mõisa hobuse- ja teopÀivi kokku 260 pÀeva.
EKLA, f 200, m 5:6, 38 (III-5b-1) < Tarvastu khk., Soone vstm. - Linda UudekÌll < Tõnis Sakkeus, 100 a. (1926)

Mõisas ainult Ìks tööhobune, kes aeda vett vedas, muidu kõik põllud tegid talupojad oma riistu ja hobustega. See peremees, kes teomeest vÀlja ei jõudnud saata, aeti koha pealt Àra ja sai ise teise sulaseks.
EKLA, f 200, m 5:6, 38 (III-5b-1) < Tarvastu khk., Riuma k., Ulbi t. - Linda UudekÃŒll < Andres Rosson, 65 a. (1926)

Talus, kus rohkem inimesi oli, võeti Àra ja anti sinna, kus ei olnud. Vabatahtlikult muidugi ei tahetud minna, viidi vÀgisi ja karistati – 15 hoopi vastuhakkamise või Àra jooksmise eest.
Peale sulaste ja tÌdrukute pidid kiirel viljakoristamisel veel abivaimud mõisa põllul olema. Abivaimud olid lapsed, kes vihke kokku kandsid, pÀid noppisid jne. Lapsed pidid tihti vÀga noorelt juba rasket tööd algama.
EKLA, f 200, m 5:6, 38/9 (III-5b-1) < Tarvastu khk., [?] - Linda UudekÃŒll < Hans Parts, 84 a. (1926)

PÀÀle kindlate teopÀevade olid veel lisapÀevad teha. Kui oli kiire töö mõisas, kas rehepeks või viljakoristamine, saadeti aga kÀsk valda. Rehepeks kestis vÀga kaua harilikult – algas pÀrtlipÀeva ÃŒmber ja kestis vahest isegi maarjapÀevani. Talveks anti mõisast 3 [naela] pere peale linu ketrada, vaimutÃŒdrukud ketrasid. Kui ei teind kÃŒllalt peened lõngad, said peksa ja pidid uued ketrama.
EKLA, f 200, m 5:6, 39 (III-5b-1) < Tarvastu khk., Mõnnaste k. - Linda UudekÌll < Ado Kadaja, 73 a. (1926)

Missugune töö missuguse pÀeva peale anti, selle jÀrele nimetati ka pÀivi, nii olid viljakoristamise pÀevad, rehepÀevad, kÌnni-, kÌlvi-, ÀÀstamise pÀevad jne. Naistel olid veel lambaniidu, sulenoppimise, linalõugutamise, köömlenoppimise pÀevad jne.
Kui naised mõisa linu ketrasid ja kui mõisaprouale ei meeldind need, viskas ahju tulde, siis muudkui tee uued – paremini.
EKLA, f 200, m 5:6, 39/40 (III-5b-1) < Tarvastu khk., Kures[s]aare, Kitsi t. - Linda UudekÃŒll < Ann Koff, 57 a. (1926)

Iga talu pidi talvel viinaajamiseks andma terveks nÀdalaks mehe. Samuti oli sõnnikuveoga.
Viina ajasid mehed 3 ööd-pÀeva ÃŒhtejÀrgi – iga hommikul said ÃŒhe pitsi viina.
EKLA, f 200, m 5:6, 40 (III-5b-1) < Tarvastu khk., VÀluste k. - Linda UudekÌll < Hans Parts, 84 a. (1926)

PÀeval töölt tulnd sulasel ja tÌdrukul tuli rehepeksuaeg ka öösi töötada. Ehk jÀllegi sulasel peale pÀevast tööd ööse hobustega õitsel olla.
3 pÀeva talu pealt pidi teomees 3 pÀeva terve aasta lÀbi kÀima: hobusemees 3 pÀeva nÀdalas ja tÌdruk kolm pÀeva nÀdalas. Rehed kestsid tihti kevadeni. 3 rehte peksti nÀdalas.
Peale selle olid veel sõnnikuveo, köömlinoppimise, linakitkumise pÀevad. Mõisa karja talitasid korratÌdrukud. Talvel tuli iga 4 nÀdala jÀrele nÀdalapÀevad mõisas olla lehmi lÌpsmas ja loomi talitamas.
EKLA, f 200, m 5:6, 40/1 (III-5b-1) < Tarvastu khk., Kures[s]aare, Endriku t. - Linda UudekÃŒll < Epp Pausk, 81 a. (1926)