Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Teoorjus - Kohustused

Orjuse ajal jaotati talud suuruse järele: 2, 3, 4, 5, 6 päeva taludeks. Kohustusi tuli kanda ja makse maksta selle järele, kui mitme päevaline talu oli. 5–6-päevalised talud olid kõige suuremad. 2 ½ päeva suurusel talul tuli aasta jooksul teha mõisa hobuse- ja teopäivi kokku 260 päeva.
EKLA, f 200, m 5:6, 38 (III-5b-1) < Tarvastu khk., Soone vstm. - Linda Uudeküll < Tõnis Sakkeus, 100 a. (1926)

Mõisas ainult üks tööhobune, kes aeda vett vedas, muidu kõik põllud tegid talupojad oma riistu ja hobustega. See peremees, kes teomeest välja ei jõudnud saata, aeti koha pealt ära ja sai ise teise sulaseks.
EKLA, f 200, m 5:6, 38 (III-5b-1) < Tarvastu khk., Riuma k., Ulbi t. - Linda Uudeküll < Andres Rosson, 65 a. (1926)

Talus, kus rohkem inimesi oli, võeti ära ja anti sinna, kus ei olnud. Vabatahtlikult muidugi ei tahetud minna, viidi vägisi ja karistati – 15 hoopi vastuhakkamise või ära jooksmise eest.
Peale sulaste ja tüdrukute pidid kiirel viljakoristamisel veel abivaimud mõisa põllul olema. Abivaimud olid lapsed, kes vihke kokku kandsid, päid noppisid jne. Lapsed pidid tihti väga noorelt juba rasket tööd algama.
EKLA, f 200, m 5:6, 38/9 (III-5b-1) < Tarvastu khk., [?] - Linda Uudeküll < Hans Parts, 84 a. (1926)

Pääle kindlate teopäevade olid veel lisapäevad teha. Kui oli kiire töö mõisas, kas rehepeks või viljakoristamine, saadeti aga käsk valda. Rehepeks kestis väga kaua harilikult – algas pärtlipäeva ümber ja kestis vahest isegi maarjapäevani. Talveks anti mõisast 3 [naela] pere peale linu ketrada, vaimutüdrukud ketrasid. Kui ei teind küllalt peened lõngad, said peksa ja pidid uued ketrama.
EKLA, f 200, m 5:6, 39 (III-5b-1) < Tarvastu khk., Mõnnaste k. - Linda Uudeküll < Ado Kadaja, 73 a. (1926)

Missugune töö missuguse päeva peale anti, selle järele nimetati ka päivi, nii olid viljakoristamise päevad, rehepäevad, künni-, külvi-, äästamise päevad jne. Naistel olid veel lambaniidu, sulenoppimise, linalõugutamise, köömlenoppimise päevad jne.
Kui naised mõisa linu ketrasid ja kui mõisaprouale ei meeldind need, viskas ahju tulde, siis muudkui tee uued – paremini.
EKLA, f 200, m 5:6, 39/40 (III-5b-1) < Tarvastu khk., Kures[s]aare, Kitsi t. - Linda Uudeküll < Ann Koff, 57 a. (1926)

Iga talu pidi talvel viinaajamiseks andma terveks nädalaks mehe. Samuti oli sõnnikuveoga.
Viina ajasid mehed 3 ööd-päeva ühtejärgi – iga hommikul said ühe pitsi viina.
EKLA, f 200, m 5:6, 40 (III-5b-1) < Tarvastu khk., Väluste k. - Linda Uudeküll < Hans Parts, 84 a. (1926)

Päeval töölt tulnd sulasel ja tüdrukul tuli rehepeksuaeg ka öösi töötada. Ehk jällegi sulasel peale päevast tööd ööse hobustega õitsel olla.
3 päeva talu pealt pidi teomees 3 päeva terve aasta läbi käima: hobusemees 3 päeva nädalas ja tüdruk kolm päeva nädalas. Rehed kestsid tihti kevadeni. 3 rehte peksti nädalas.
Peale selle olid veel sõnnikuveo, köömlinoppimise, linakitkumise päevad. Mõisa karja talitasid korratüdrukud. Talvel tuli iga 4 nädala järele nädalapäevad mõisas olla lehmi lüpsmas ja loomi talitamas.
EKLA, f 200, m 5:6, 40/1 (III-5b-1) < Tarvastu khk., Kures[s]aare, Endriku t. - Linda Uudeküll < Epp Pausk, 81 a. (1926)