Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Teoorjus - Voorid

Kõige sagedamad olid viinavoorid – talvel. Viina viidi Narva, üle Virtsjärve Tartu peale välja ja sealt siis edasi. Kubjas käis vooriga ühes, peksa sai iga tühisema asja eest. Viinavooride ajal viina ei antud, kuid mehed varastasid ise. Vaadi pealt löödi vits kohalt ära ja tehti auk vaadile sisse. Kui viin võetud, löödi vits jälle kohapeale tagasi. Taluperemehed ei tahtnud, et voori mindi – pidid hobuse ja mehe välja saatma, aga talupoisid või sulased läksid tihti häämeelega, palju kergem oli vooris käimine kui töö, viina sai ka ja peale selle veel paremine süüa. Kints sealiha ja kaks pätsi leiba anti kaasa ja hobusele kaeru. Külm, see oli aga ainuke halb asi, võttis tihti jalad ja käed ära.
EKLA, f 200, m 5:6, 43 (III-5b-3) < Tarvastu khk., Väluste k. - Linda Uudeküll < Hans Parts, 84 a. (1926)

Vilja- ja viinavoorid käisid Tartu ja Narva. Kubjas oli kole tige, ei lubanud kõrtsis sees käia, kes läks, sai kohe hoope.
EKLA, f 200, m 5:6, 43 (III-5b-3) < Tarvastu khk., Tarvastu m. - Linda Uudeküll < Reet Pihlap, 71 a. (1926)

Käisin vooris 4 korda Riias ja 4 korda Narvas. Ühe korra oli Karu-Adu ühes, teine kord kilter. Viina ei antud kordagi, ise võis ainult kõrtsist osta.
EKLA, f 200, m 5:6, 44 (III-5b-3) < Tarvastu khk., Soone vstm. - Linda Uudeküll < Tõnis Sakkeus, 100 a. (1926)

Voorid kestsid Narva ikka 2 nädalat. Pääle viina-aami ei pandud midagi vankrile või reele. Üle 5 mehe või hobuse oli üks voorimees, selle pääle pandi kõik: leivakotid ja kaerakotid hobustele. Vald pidi vooris käima, iga talve 2 korda: viina, vilja ja puid vedamas. Suvel käidi 2 korda Riias – viljavooris.
EKLA, f 200, m 5:6, 44 (III-5b-3) < Tarvastu khk., Mõnnaste k. - Linda Uudeküll < Ado Kadaja, 73 a. (1926)

Riiga ja Narva viidi viina, Pärnu vilja. Mõisa poolt oli kaks kupja vooril ligi – üks oli ees, teine voori taga. Neil olid omad hobused. Vooris oli ikka 80–100 hobust.
EKLA, f 200, m 5:6, 44 (III-5b-3) < Tarvastu khk. - Linda Uudeküll (1926)

Mõni tali viidi 2 korda talves Narva viina, mõnikord isegi kuni 200 hobusega. Mõisas kasvatati palju lambaid, sellepärast viidi lambavillu Riiga – enamasti ikka suvel. Mõisa kupja äranägemise järele kestis reisi pikkus. Kus oli tuisune tee ja esimesed hobused väga ära väsisid, siis vahetati tagumisi ettepoole. Ööd veedeti ikka kõrtsi juures. Öövahid – 2 meest – pidasid vahti. Vahetus sündis iga tunni järele. Iga 10 hobuse pääle oli üks moonavanker.
EKLA, f 200, m 5:6, 44/5 (III-5b-3) < Tarvastu khk., Riuma k., Ulbi t. - Linda Uudeküll < Andres Rosson, 65 a. (1926)