Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Teoorjus - Talupoegadega ümberkäimine mõisas, karistused jne

Kui taluperemees sulast või vaimutüdrukut korralikult mõisa ei saatnud, kutsuti ta kohe mõisa ja anti peksa. Peks oli kõige harilikum karistuse viis. Kubjas Karu-Adu töö juures peksis oma suure pilliroost kepiga. Mõisa juures tallis peksti vitsadega.
EKLA, f 200, m 5:6, 46 (III-5b-4) < Tarvastu khk., Mõnnaste k., Kaldrema t. - Linda Uudeküll < Hans Jürgens, 77 a. (1926)

Kui vähegi midagi tehti, anti 10–15 hoopi kohe ära. Kuid kui ühekorra keeld tuli, et vitsu anda ja peksta enam ei tohi, siis ei teadnud veel rahvast sellest midagi. Ja kubjas peksis edasi. Ühekorra saand aga üks mees nimega Tõnis kõrtsis sellest kuulda. Järgmine päev tööle minnes oli kohe meelega Karu-Adule vastu hakand. Viimane kohe virutanud kepiga, aga ka Tõnis ei hoolind, virutand Karu-Adule rehavarrega pähe, nii et see kolmeks läind. Tõnis viidud mõisa, aga lastud ka kohe jälle lahti, sest härra ütelnd Karu-Adule: “Kas ma ei olema sulle ütelnd, et lüüa ei tohi enamp, kui Tõnis nüüd kaebama, siis lähema sul asi räbalaks.” Sellest ajast jäänd ka siis Tarvastu mõisas ihunuhtlus ära.
EKLA, f 200, m 5:6, 46/7 (III-5b-4) < Tarvastu khk., Mõnnaste k. - Linda Uudeküll < Ado Kadaja, 73 a. (1926)

Jutustaja isa saand ühekorra 15 hoopi. Oli lubata annud hobusele vilja. Kubjas ja valitseja olid karistuse määrajad.
EKLA, f 200, m 5:6, 47 (III-5b-4) < Tarvastu khk., Tarvastu m. - Linda Uudeküll < Reet Pihlap, 71 a. (1926)

Talust, kus palju inimesi oli, viidi vägivaldselt poiss või tüdruk ära – teise tallu teenima. Kui ära tuli salaja, anti vitsu ja pidi jälle tagasi minema. Jutustaja kõneleb ühest poisist, kes ikka mitu korda ära tuli, iga kord aga sai peksa ja viidud uuesti tagasi. Lõpuks läind poiss metsa pakku. Toitis end seal marjadega. Hiljem läks vene usku ja sai Tänassilmast hingemaad – umbes 15 vakamaad.
EKLA, f 200, m 5:6, 47 (III-5b-4) < Tarvastu khk., Väluste k., Tõrnurme t. - Linda Uudeküll < Andres Mikk, 84 a. (1926)

Talutütreid ja -poegi anti teise tallu orjaks. Isale anti 30 [hoopi], kui ei luband.
EKLA, f 200, m 5:6, 47/8 (III-5b-4) < Tarvastu khk., Soone vstm. - Linda Uudeküll < Tõnis Sakkeu,s 100 a. (1926)

Väekombel viidud teenima, seotud inimesed looga külge.
Kuresaare valla talud orjasid mõisa rentnikku. Rentnikud ise ei olnud sugugi kurjad aga jällegi kupjad.
Endriku talu sulane saand alati kubja käest peksa (arvati, et ta vist olnud väikselt näpumees mõisas). Iga kord, kui peremees söögiajal käsu andis teole minemiseks, jättis sulane kohe söögi poolele ja läks laua juurest ära, sest et käsk mõisa minna võttis isu otseteed ära.
EKLA, f 200, m 5:6, 48 (III-5b-4) < Tarvastu khk., Kures[s]aare, Endriku t. - Linda Uudeküll < Epp Pausk, 80 a. (1926)

Mõisas oli üks mees, nimega Toome Wiilip. Kui see mees kepiga mõisast mõnda tallu saadeti, siis teati talus kohe, et peremees saab peksa. Nimelt pidi peremees selle kepi mõisa tagasi viima, kus siis ka sellega peksa sai.
EKLA, f 200, m 5:6, 48 (III-5b-4) < Tarvastu khk., Kures[s]aare, Kitsi t. - Linda Uudeküll < Ann Koff, 57 a. (1926)

Paljud talud olnd ikka tühjad, keegi pole tahtnud peremeheks hakata, siis sunnitud vägise pääle, et keegi võtaks. Näiteks sulased, kellel 2 lehma oli, pidid talu vastu võtma, muidu said 30–40 [hoopi].
EKLA, f 200, m 5:6, 48/9 (III-5b-4) < Tarvastu khk., Kures[s]aare, Endriku t. - Linda Uudeküll < Epp Pausk, 80 a. (1926)

Rikkad said mõisaga ikka paremine läbi kui vaesed.
EKLA, f 200, m 5:6, 49 (III-5b-4) < Tarvastu khk., Kures[s]aare, Soone vstm. - Linda Uudeküll < Ell Renet, 87 a. (1926)