Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Teoorjus - Mõisate, külade ja talude lammutamine

Karl von Mensenkampf[f] vahetanud vanasti Saare valla kroonu metsa vastu, mis Riumas oli. Kroonult sai vene preester siis Saaremõisa omale. Hingemaid antud siis hiljem preestri mõisa küljest.
EKLA, f 200, m 5:6, 50 (III-5b-5) < Tarvastu khk., Väluste k., Tõrnurme t. - Linda Uudeküll < Andres Mikk, 84 a. (1926)

Tarvastu mõisa härra vahetand Kures[s]aare Stifti mõisaga maid. Nimelt: Tarvastu härra annud Virtsjärve äärest Orava talu Kures[s]aare mõisale, selleks et oleks viimasel kalastamise kohta. Siis veel annud Saviveski ja Savijärve lina leotamiseks, vastu saand omale Kures[s]aare vallast 2 – Pupsi ja Liguta talu.
EKLA, f 200, m 5:6, 50 (III-5b-5) < Tarvastu khk., Kures[s]aare, Liguta t. - Linda Uudeküll < Tõnis Jürgens, 74 a. (1926)

Talude ja külade lammutamine sündis loosi teel. Keda talusse sisse taheti jätta ja kes rikkamad olid, neid jäeti paigale ja ei sunnitud loosi võtma. Majad olid kõik hunikusse ehitatud, kuna maad koguni kaugel olid.
EKLA, f 200, m 5:6, 50 (III-5b-5) < Tarvastu khk., Väluste k., Tõrnurme t. - Linda Uudeküll < Andres Mikk, 84 a. (1926)

Umbes 1851.–52. a. ümber algas talude lammutamine. Sellest ajast hakkasid talud palju jõukamalt elama.
EKLA, f 200, m 5:6, 51 (III-5b-5) < Tarvastu khk., Riuma k., Kiisa t. - Linda Uudeküll < Mats Rosson, 78 a. (1926)

Talud olid ühes kurus koos. Umbes 77–78 a. tagasi tuli maamõõtja ja mõõtis krundid välja – siis viidi ka talud välja. Ennem olid taludel üksikud põllud – üks põld ühes ja teine teises kohas. Enamasti 3–4 versta vahet.
EKLA, f 200, m 5:6, 51 (III-5b-5) < Tarvastu khk., Mõnnaste k., Partsi t. - Linda Uudeküll < Hans Parts, 84 a. (1926)

Kuuendikumaa liikuvusest ei teata midagi kõnelda.
EKLA, f 200, m 5:6, 51 (III-5b-5) < Tarvastu khk. - Linda Uudeküll (1926)