Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Töö- ja elatamisvõimalused ja majanduslik seisukord

Rahvas elatas end peaasjalikult põllutööst. Mingit kõrvalteenistust ei olnud. Põldu hariti halvasti, sest need olid kaugel ja ei saand sellepärast sõnnikut viia ja korralikult harida.
Taludes olid sulased, tüdrukud ja poisid. Peeti ka hobusega sulaseid – neile maksti iga põllulapist 4/3 osa – rukist, kesva, kartulit jne. Tüdrukud said raha, õieti ei olnudki see palk vaid ainult käsiraha. Talus, kus rohkem inimesi või tööjõudu oli, kui tarvis, võeti ära ja anti sinna, kus ei olnud. Vabatahtlikult muidugi ei tahetud minna, siis viidi vägisi ja karistati – 15 hoopi vastuhakkamise või ärajooksmise eest.
Räimed ja leib, see oli igapäevane toit. Õige tihti tehti veel rokka – ära hapendatud jahutoit. Lihasuppi sai väga harva – mõnel pühapäeval. Peremees ja perenaine sõid alati perega koos ühte ja sama toitu. Liha anti jaopärast. Vanasti antud ka leiba ja räimi jaopärast. Pärnumere äärest toodi koorem räimi, sellest sai terve talve süüa.
EKLA, f 200, m 5:6, 56 (III-5e) < Tarvastu khk. - Linda Uudeküll (1926)

Teole anti teomehele 3 päeva söök ühes – karbi sisse pandi kartulipudru ja räimi. Siis viidi jälle 3 päeva söök järele.
EKLA, f 200, m 5:6, 57 (III-5e) < Tarvastu khk., Mõnnaste k., Partsi t. - Linda Uudeküll < Hans Parts, 84 a. (1926)

Kartulit söögiks üldse ei kooritud, söödi alati kõige koorega. Üldse kartulid olid enam maiustoiduks kui kõhutäiteks. Maha pandi neid natukene peendra pääle.
EKLA, f 200, m 5:6, 57 (III-5e) < Tarvastu khk., Väluste k. - Linda Uudeküll < Hans Parts, 84 a. (1926)

Rahvas elatas ennast ainult põllutööst. Elumajaks – rehetare ja kamber. Kaks inimest olid harilikult mõisatööl, kuid koduse töö jaoks oli ka inimesi tarvis, sellepärast oli ka harilikult talus suur pere.
Tüdrukutele muud palgaks ei makstud, kui alguses 1 rubla maksti käsirahaks sisse ja teenistuse eest aastas 2–3 särki või hamet ja kuub või kasukas, sest muidu ilma selleta poleks saand välja mõisa tööle minna. Kasukas tehti 3 a. pääle. Räim ja leib – igapäine toit. Kui lehmad ei lüpsnud, tambiti kanepiterad katki, vett pandi pääle, siis saadi valge vedelik, sellest keedeti suppi. Pühapäev anti mõnikord ka suutäis võid. Leiba ei tuulatud ilmaski, oli hirmus haganane. “Kuid oli hää, kui sedagi oli.”
EKLA, f 200, m 5:6, 57/8 (III-5e) < Tarvastu khk., Väluste k. - Linda Uudeküll < Ell Kõuts, 83 a. (1926)

Talupoistele anti maad orjuse eest – lina- ja kartulimaad. Kes naisemees oli, sai rohkem maad. Tüdrukud said ainult 1 rubla raha – käsirahaks – ja talu riided selga. 3 paari sukki, kindaid ja särke, see oli aasta riie. See, kes kauem talus teenis, sai üle 3 aasta ühe kasuka.
Leib oli kui turbatükk – muld kõik hulgas. Söögiriistadeks olid puupütid vitsad pääl, puuliuad ja -lusikad. Saviriistu üldse ei olnud.
EKLA, f 200, m 5:6, 58/9 (III-5e) < Tarvastu khk., Väluste k., Tõrnurme t. - Linda Uudeküll < Andres Mikk, 84 a. (1926)

Kui leiba vähe oli, pandi valgeid soosamblaid rukki hulka.
EKLA, f 200, m 5:6, 59 (III-5e) < Tarvastu khk., Riuma k., Ulbi t. - Linda Uudeküll < Ado Rosson, 83 a. (1926)

Igal hommikul sai ½ [naela] leiba – haganatega segamini. Vahest juure ka soolaräimi 1–2. Kesvajahu supp oli lõunaks, vahest ka piima. Õhtuks anti jälle jahupudru. Kõht oli alati tühi, süüa sai ainult nii palju, et hing hädavaevalt sees püsis.
Jutustaja oli talus poisiks, hiljem sulane. Terve pere elas koos ühes rehetares, peremees, perenaine, sulased ja tüdrukud. „Rendiajast hakkas elu paranema. Nüüd aga ela nagu paradiisis.”
EKLA, f 200, m 5:6, 59 (III-5e) < Tarvastu khk., Soone vstm. - Linda Uudeküll < Tõnis Sakkeus, 100 a. (1926)

Suvel käisid vaeste inimeste lapsed karjas, selle eest said süüa, talvel kerjasid. Kiriku juures oli pink, seal kerjasid valla vaesed ja sandid. Kerjuste üle oli kubjas. Kubjas nende endi hulgast valitud, üks tragim mees. Kui matuselised olid, siis anti neile väikseidleiva pätsikesi – harilikult oli neid 30 ümber. Kordamööda reas anti neile ja kui mõni kärmem tahtis teist korda veel saada ja saba vahele läks, sai kohe santekubja käest kepiga, et korda rikkus.
EKLA, f 200, m 5:6, 59/60 (III-5e) < Tarvastu khk., Väluste k. - Linda Uudeküll < Hans Parts, 84 a. (1926)