Suusõnaline traditsioon - Õigusline elu vanemast ajast pääle

Vanemal ajal, pärisorjuse ajal ei olnud rahval mingisuguseid õigusi. Kuigi neil oli tihti õigus, ei tahtnud nad suudki lahti teha, et oma õigust kinnitada.
Teoorjuse ajal oli juba valla kohus, kus talupojad ise kohtumeesteks, kuid see kohus seisnud niivõrd mõisa mõju all, et neil selle tõttu mingisugusi soodustusi ei olnud. Kohtu karistuseks oli harilikult ikka peks.
EKLA, f 200, m 5:6, 61 (III-6) < Tarvastu khk., Riuma k., Kiisa t. - Linda Uudeküll < Mats Rosson, 78 a. (1926)

Kuresaare valla mehed palju agaramad olnd, kui Tarvastus. Varem olnd täiesti kaks iseseisvat valda, alles 1902. a. ühendati Kures[s]aare Tarvastuga.
Erilist vallamaja hoonet Kures[s]aares ei ole olnud – valla asjaajamine sündis harilikult kas vallavanema talus ehk päämisti mõisas.
Ühe korra hakand Kures[s]aare mehed nõudma ehituste jaoks palke. Selleks oli aga tarvis Riiga minna kuberneri jutule. Nii läind jutustaja isa Tõnis Tamm, tol ajal üks agaramaist meestest, ühes teiste taluperemeestega Riiga. Kuid õnnetuseks pole keegi vene keelt osand. Riias läind nad kohe turule ja Tamm hüüdnud kõvasti: “Hei, kes oskab eesti keelt!” Kohe tulnd üks mees juure, asi seletatud talle ära. See mees juhtind neid siis ametiasutusi mööda. Käigul olnd ka hääd tagajärjed, terve vald saand ehituste jaoks palke.
Teine suurem protsess oli, mis kohalikud taluperemehd võitsid mõisnikute vastu. Nimelt tahtnud mõisnikud kroonu kontrahti hävitada ja oma asemele, peale selle veel tahtsid palju kõrgemat renti peale panna. Talupojad alustanud jutustaja isa eestvõttel protsessi mõisnikega ja võitnud selle. Õiguse saand nad vürst Obolenski käest, kes Peterburis kroonumaade ülem oli.
EKLA, f 200, m 5:6, 61/2 (III-6) < Tarvastu khk., Kures[s]aare, Kitsi t. - Linda Uudeküll < Ann Koff, 57 a. (1926)

Sõduriks saadeti valla päält 12–13 meest, kes terved olid ja kindla ametita, need pidid siis isekeskis loosi võtma. Kes rikkamad olid, ostsid endid vabaks. Jutustaja makst enda eest 550 rubla. Sel ajal pidand 15 a. teenima, kuid varem teenitud ikka 25 a. Jutustaja isa ajal pagend mehed alati minema, näiteks metsadesse. Mitmed külmetasid pagedes jalad ära. Kui jagu täis ei saand, püüti neid, muidu jäeti rahule.
EKLA, f 200, m 5:6, 63 (III-6) < Tarvastu khk., Väluste k., Tõrnurme t. - Linda Uudeküll < Andres Mikk, 84 a. (1926)

Krimmi sõja ajal pidanud teenima 25 a. Sõtta võeti ainult teenijaid sõdureid. Kõik läksid jala, raudteed sel ajal veel ei olnud. Teated või kirju ei saadud kunagi, külakoole veel ei olnud, keegi kirjutada ei osanud.
EKLA, f 200, m 5:6, 63 (III-6) < Tarvastu khk., Riuma k., Ulbi t. - Linda Uudeküll < Ado Rosson, 83 a. (1926)

Türgi sõja ajal teeniti ainult 6 a. Loosi läbi võeti sõduriks. Vanal ajal püüti ööse talusid mööda mehi 2 korda aastas. See oli sel ajal, kus veel 25 a. teeniti. Jaapani sõtta võeti veelgi loosiga – nekrutid kutsuti kokku komisjoni ette, seal siis võeti loosi: 1) kui oli üksnes poeg, jäi kohe vabaks; 2) kui teine vend olemas, kuid noor veel, siis ka ei võetud, jäeti vanemate toitjaks; 3) siis juba läksid.
EKLA, f 200, m 5:6, 63/4 (III-6) < Tarvastu khk., Riuma k., Ulbi t. - Linda Uudeküll < Andres Rosson, 65 a. (1926)