Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord vanemast ajast pääle

Umbes 150 a. tagasi, kui jutustaja isa alles poiss oli, olnd kooliõpetajaks üks vana naine Arandi Ell. Tahvli asemel oli liivahunnik, millel pulgaga kirjutati. Kuid midagi sellest õpetamisest kasu ei saadud, nimegi ei osatud kirjutada. Kui jutustaja noor poiss oli, siis õpetatnd Arandi talus Hans Paulmeister lapsi. Jutustaja ise olnd koolmeistri poisiks, oskab lugeda ja kirjutada ja õppinud laulud ka selgeks. Soonel olnd ka koolimaja, nüüd selle asemel vaestemaja.
EKLA, f 200, m 5:6, 73 (III-8) < Tarvastu khk., Soone vstm. - Linda Uudeküll < Tõnis Sakkeus, 100 a. (1926)

Leppik – Väluste külakoolis esimene kooliõpetaja. Paber ja tint anti mõisast, sulg tehti hanesulest.
EKLA, f 200, m 5:6, 73 (III-8) < Tarvastu khk., Väluste k. - Linda Uudeküll < Ell Kõuts, 83 a. (1926)

Kui jutustaja koolis käis, oli üle kahe küla – Riuma ja Väluste – koolis ainult 5 koolilast. Kadripäeval läksid kokku ja olid kevadeni.
Koolitoa lagi olnd nagu tallilagi, sinna vahele olid pistetud vitsakimbud, kes midagi tegi – sai kohe vitsu.
Jutustaja isa oli Riuma külas Varese talus toas, üks künnipoiss lugema õpetand, nimega Juhan Paulmeister. Sinna läks igaüks, kes vabatahtlikult tahtis õppida. Hiljem sai sest künnipoisist metsavaht. Teised metsavahid keegi pole osand kirjutada, siis märkisid puid järgmiselt. Oli olemas raamat, kus ruutudega lehed sees, siis tõmmati nii mitmesse ruutu kriipse, kus mitu sülda puid oli. Paulmeistri juures käind vanemadki inimesed õppimas nummert ja raha tundma. Selle Paulmeistri soost on kõik olnd kirjamehed, keegi pole talutööd teind. Ado Reinvaldi ema oli Paulmeistri tütar. Üldse selles soos andekad ja edasipüüdjad inimesed.
EKLA, f 200, m 5:6, 73/4 (III-8) < Tarvastu khk., Riuma k., Kiisa t. - Linda Uudeküll < Mats Rosson, 78 a. (1926)

Paulmeister õpetas Mulgi talus lugemist. Väluste külas oli vanasti esimene koolimaja rehetares, hiljem ehitati uus koolimaja, kuid see põles ära, siis ehitati jälle uus, mis praegugi veel alles on.
EKLA, f 200, m 5:6, 74/5 (III-8) < Tarvastu khk., Väluste k., Tõrnurme t. - Linda Uudeküll < Andres Mikk, 84 a. (1926)

Kooli mõisahärra asutet. 15 nädalat kestis kirjutamiskool. Moon anti mõisa poolt – 1 vakk rukk[e]id, kartul[e]id, rasva; lapsed ise pidi tooma 1/6 v[akka] tangu ja herneid ehk ube. Laste vanemad pidid ½ sülda puid tooma. Õpetaja naine valmistas siis lastele toitu.
Alguses oli koolis umbes 10 last. Kooliõpetajal ei lubatud enam lapsi peksta. Esimene kooliõpetaja Leppik, täesti koolitamata. Talusulasena õppind natukene lugema. Ilukirjaks kirjutasid ette – alguskirja kirikuõpetaja, hiljem mõni kihelkonna õpetaja, kes juba paremini oskas kirjutada. Alla 10 a. vanuseid lapsi, kes veel koolis ei käind, käidi kodu katsumas. Lapsed kartsid seda kangesti.
Hiljem pidid need, kes 15 nädalat koolis käisid, veel kuu[ks] kooli minema. Nimelt igas kuus – talvel – 3 päeva pidid käima koolimaja juure lugemas – s. o õpetust meele tuletamas.
EKLA, f 200, m 5:6, 75/6 (III-8) < Tarvastu khk., Riuma k., Ulbi t. - Linda Uudeküll < Ado Rosson, 83 a. (1926)

Mõnnaste külas Lepiku talus Tinu Tõnis õpetas lapsi lugema. Hiljem asutati Mõnnaste külakool, umbes 1837. a. Esimene koolimaja asus praeguse koolitalu reheasemel. Kooli ülevalpidajaks oli Tarvastu vallavalitsus. Adu Perlus esimene kooliõpetaja – hüüti teda Kooli-Aduks.
EKLA, f 200, m 5:6, 76 (III-8) < Tarvastu khk., Mõnnaste k,. Partsi t. - Linda Uudeküll < Hans Parts, 84 a. (1926)

Ämmuste algkool on 1825. a. asutud, vist Tarvastu mõisa poolt. Kindlad andmed puuduvad. Kool on esialgu asunud rehe kõrval olevas kambris, kuna praegune koolimaja ehitatud a. 1872. Esimene kooliõpetaja oli Jüri Must.
EKLA, f 200, m 5:6, 76 (III-8) < Tarvastu khk., Ämmuste k. - Linda Uudeküll < Jaan Laosson, 54 a. (1926)

Praeguse Tarvastu algkoolis asus vanasti nn köstrikool. Tema asutamisaega kindlasti teada ei ole. Tarvastu kiriku arhiivis olevate kirjade järele on ta juba 1832. a. töötand. 1849. a. kirikukatsumise kirjades räägitakse küll mingisugusest Kirchenspielschulest, kuid lähemad teated puuduvad. Pääle köstrikooli oli 1832. a. Tarvastu kihelkonnas veel 10 külakooli kokku 275 lapsega.
1843. a. asutati kihelkonnakool. Õpilaste arv oli 30 pääle kindlaks määratud. Pärast kindlaksmääratav moon iga õpilase jaoks, anti vanemate ehk eestkostjate poolt kihelkonnakooli õpetajale kooliaja algul üle. Vaesemate õpilaste moona muretses kogudus. Õpilased said sooja toitu kooliajal 1. novembrist kuni 1. aprillini. 20 sülda puid määrati koolitoa kütteks ja söögi keetmiseks. Valgustuse ja muu koolimaterjali kulud pidi kandma kogudus. Sisemise sisseseade suhtes pidid mõisad rahalised kulud kandma, talupojad aga tarvisminevad töölised andma.
Kool hakkas sügisel tööle ja töötas ilma iseäraliste vahejuhtumisteta esimese talve. Kevadel, 5. mail 1844 oli kirikumõisas koolikonvendi ees esimeste õpilaste järelkatsumine. Teadmised leiti olema rahuldavad. Auhinnaks jagati lastele 4 lauluraamatut.
5. jaanuaril 1859. a. valiti konvendi poolt surnud kooliõpetaja ja köstri asemele senine Paistu kihelkonna kooliõpetaja Hans Wühner. Wühner sai 10 v[akka] rukk[e]id kui inventari, mida tema oma järeltulijale pidi järeljätma. Ehk küll Wühner juba jaan[uaris] valiti, koolis õpetus algas alles sept[embris]. Õpetati ka saksa keelt. 1875. a. asutati tütarlaste kihelkonnakool. Need koolid töötasid 1920. a[astatel]. kihelkonnakoolide nime all, siis ühendati nad ühiseks kõrgemaks algkooliks.
EKLA, f 200, m 5:6, 76/8 (III-8) < Tarvastu khk. - Linda Uudeküll < Jaan Muni, 45 a. (1926)

Kihelkonnakool andis päris hää hariduse tol ajal. Saksa keelt kõneldi kaunis hästi lõpetades, samuti vene keelt. Kihelkonnakool oli sel ajal väga kõrgel järjel. Alguses olnd külakoolides õppeaineteks ainult testamendi lugemine, laulmine ja rehkendamine. Pea tulid aga endistele lisaks ka kirjutamine. Hiljem oli muidugi usuõpetus kooli pääaineks, millel venestamise ajajärgul vene keele õpetamine seltsis. Õpikeeleks on alguses olnd eesti keel, hiljem vene keel.
Karistusviisid olnd väga mitmesugused. Nurgas seismine ja põlvili panemine on olnud tarvitusel veel mõned aastad enne ilmasõda. Kõige valjem karistusviis oli joonelauaga peksmine vastu näpuotse nii, et veri jooksnud.
EKLA, f 200, m 5:6, 78/9 (III-8) < Tarvastu khk., Mustla k. - Linda Uudeküll < Jaak Kägar, 61 a. (1926)

Kõigile kooliskäijatele lastele anti mõisa aidast välja 1 vakk rukk[e]id, 3 v[akka] kartul[e]id, 3 [naela] rasva ja küünalde raha. Lapsi kooli panema sunniti vägisi, keegi ei tahtnud hääl meelel panna.
EKLA, f 200, m 5:6, 79 (III-8) < Tarvastu khk., Väluste k. - Linda Uudeküll < Ell Kõuts, 83 a. (1926)