Suusõnaline traditsioon - Ärkamisaeg

Tarvastus ärkamisaja algult võiks nimetada tähtsamaks sündmuseks aleksandrikooli abikomitee asutamist. Selle komitee esimeheks köster Hans Wühner. See oli esimene selts kuhu ümber rahvas võis koonduda. Wühner asutas ka laulu ja mängukoori umbes 1870. a. Esimesel laulupeol Tartus sai laulukoor II auhinna – võidulauluks oli „Vennad, nüüd astugem lauljate liiki“.
Sellest ajast algas ärkamisaeg – vaimustus äärmiselt suur. Siis asutati ka II aleksandrikooli abikomitee. Selle asutajad: kuulus luuletaja Ado Reinvald oma 2 vennaga, Aino Tamme isa Tõnis, jutustaja ise ja m[itmed] t[eised]. Esimene abikomitee oli rohkem saksameelsem – kirikumeelsem. Kuna teisest kasvaski õieti Tarvastu seltsielu välja. II komitee juures hakati näitemänge mängima, pidusi korraldama. Aino Tamm esimene naine Tarvastus, kes ühel koosolekul kõnetoolile asus ja kõne pidas.
Tol ajal oli 2 erakonda: Jakobsoni eestimeelne – rahvuslased ja Grenzsteini saksameelne – baltlased. Grenzsteini suurem poolehoidja dr Hurt. Kiriklasi väga ei armastatud, peeti neid rohkem saksameelsemaiks. Hurt oli aleksandrikooli komitee esimees, kuid teda taheti sealt lahti saada ja kedagi Jakobsoni erakonnast asemele. Tartus sel puhul tormiline koosolek. Hurt sai suurte häälteenamusega lahti. Tarvastust saadikuna saadeti sinna koosolekule Tõnis Tamm. Väga lugupeetud rahvamees Tarvastus – kauaaegne vallavanem, laulukooris jne. Jakobsoni esimesel sündimispäeval peale tema surma koguti kokku jutustaja poole (ärksamad mehed) rohelisele platsile. Sääl peeti suur koosolek – lauldi laule ja peeti kõnesid. Otsustati isekeskis, et mälestada ja austada Jakobsoni, alati kirjutada aastaarvu ette tema surmaaasta. See oli (täiesti) esimene rahvustunde avaldus – esimene rahvuslik koosviibimine, mis sündis täiesti ilma politseivalitsuse teadmata.
Umbes 1890. a. ümber asutati Tarvastus karskusselts. Jutustaja ise ka üks mõtte algatajaist. Tahtsid kõige esimest sarnast seltsi asutada, aga Toris jõuti ette. Seltsis peeti kõnesid, korraldati rahvapidusid; üldse suur tegur [oli] karskusselts ärkamisajal.
EKLA, f 200, m 5:6, 80/2 (III-9) < Tarvastu khk., Mustla k. - Linda Uudeküll < Jaak Kägar, 61 a. (1926)

Hans Wühner, köster Tarvastu kirikus – tähtis ärkamisaja tegelane.
EKLA, f 200, m 5:6, 82 (III-9) < Tarvastu khk., Ämmuste k. - Linda Uudeküll < Jaan Laosson, 54 a. (1926)

Wühner kohalik ärkamisaja tegelane. Armastas lapsi – püüdis nende edasiõppimist õhutada.
Wühneri kimbutati 1866.–67. a. [seoses süüdistustega] riigivastases tegutsemises (oli vabavaatelise voolu pooldaja, nõudis orjuse kaotamist jne). Kuid läbiotsimisel tema korterist ei leitud midagi riigivastast ja ta vabastati jälle.
Kõnepidamise ja laulu peale vahva mees.
EKLA, f 200, m 5:6, 82/3 (III-9) < Tarvastu khk., Riuma k., Kiisa t. - Linda Uudeküll < Mats Rosson, 78 a. (1926)

Kuresaare vallas tähtsam ärkamisaja tegelane oli Ado Rennit – Kures[s]aare kooliõpetaja. Alguses oli suur aleksandrikooli asutamise mõtte osalisist, kuid hiljem muutus millegipärast väga tagurliseks, kiriklaseks, Jakobsoni erakonna suureks vastaseks.
Jutustaja isa Tõnis Tamm – kauaaegne vallavanem, kiriku vöölmölder ja karskusseltsi president. Luuletas – üksikuid luuletusi ilmunud Jakobsoni mälestuseks Sakalas ja Postimehes. Siis veel komponeerinud üle 100 laulu. Ise aga oli õige väikse haridusega (vaevalt külakool), aga väga andekas. Oma lastele, eriti tütrele Aino Tammele olnd suureks moraalseks toeks.
Kuresaare vald vanasti palju ärksam olnd kui Tarvastu. Lehti loeti palju rohkem võrreldes Tarvastu suure vallaga. Samuti olnd haritlaste protsent suurem.
EKLA, f 200, m 5:6, 83/4 (III-9) < Tarvastu khk., Kures[s]aare, Kitsi t. - Linda Uudeküll < Ann Koff, 57 a. (1926)

Tarvastu oli vanemal ajal hariduse poolest teistest ees. Haridusline edu seletatav talude ostmisega, mis varem sündis kui teistes kihelkondes või maakondes.
Tarvastust pärit mitmed eesti tähtsamad mehed nagu Ado Reinvald, siis õpetaja Lipp ja õp Rennit, viimane Põltsamaa kiriku õpetajaks olnd ja v [veel] t [teisi].
EKLA, f 200, m 5:6, 84 (III-9) < Tarvastu khk. - Linda Uudeküll < David Birkenthal, 70 a. (1926)

Kõige enam loeti Tarvastus Sakalat. Hans Rennitil, jutustaja isal, samuti emal Anul läbikäimine olnd Jakobsoniga. Eriti ema väga huvitand poliitika ja kirjandus. Oli üks aeg aleksandrikooli abikomitee juhatuse liige. Isa kirjutas jutte Sakalasse.
EKLA, f 200, m 5:6, 84 (III-9) < Tarvastu khk., Ämmuste k., Kure t.- Linda Uudeküll < Hans Rennit, 45 a. (1926)

Esimene leht, mis hakkas 1860. a. ümber ilmuma, oli Pärnu Postimees. Tarvastus käis ka mitmel see leht. Kui lehte Tartus hakati välja andma, suurenes lugejate arv. Siis Oleviku ja Sakala vahel suur võitlus – üks käis üht, teine teist rada. Kõige rohkem loeti Sakalat, kuid ka Olevikku loeti kaunis palju.
Tartus kõige esimesel laulupeol 1869. a. sai Tarvastu laulukoor III auh[inna] lauluga: „Eestimaa, sind ikka ma tahan kiita lauluga“.
EKLA, f 200, m 5:6, 84/5 (III-9) < Tarvastu khk., Riuma k., Kiisa t. - Linda Uudeküll < Mats Rosson, 78 a. (1926)

Tarvastu ärkamisaja tegelastest võiks nimetada Hans Wühneri, Ado Reinvaldi, Ado Rennitit, kes oli esimene karskusseltsi esimees; Vasar – vallakirjutaja. Viimasega koos olla jutustaja õhutand Tarvastu Põllumeeste Seltsi asutamise küsimust – Mats Rosson sai esimeheks. Peter Lepik, kange usumees, osalt kiriku ja saksameelne.
Hilisemal ajal oli tähtsam seltskonnategelane Tarvastus kirikuõpetaja Jürmann. Ta oli suureks vaimliseks toeks rahvale, eriti seltskondlises elus. Pastor Jürmanni õpetajaks valimisel ei tahetud teda, peeti liig saksameelseks, taheti väga Hugo Treffnerit, kuid ei saadud. Treffner sellepärast asutaski Tartu kooli, et siia kohta ei saand. Kuid hiljem Jürmann rahva poolt väga lugupeetud.
Sakalat loeti Tarvastus kõige rohkem, see oli pääleht. Grenzsteini Olevikku ei loetud nii palju. Tartu Postimeest loeti ka. Tartu Eesti Seitungi käis ainult mõni number. Kui aga Järv selle oma kätte võttis ja Tallinnas Virulase nime all hakkas välja andma, suurenes lugejate arv palju, sest leht oli Jakobsoni-meelne.
Jutustajal olnd kolm esimest aastakäiku Sakalat, samuti Tartu Eesti Seitungit, aga need viinud jutustajalt ära keegi Feldmann Viljandist. Jutustaja ise kirjutanud ka lehtedesse Virulasele, Postimehele, aga peaasjalikult Sakalale – luuletusi ja artikleid Linnu nime all.
EKLA, f 200, m 5:6, 85/6 (III-9) < Tarvastu khk., Mustla k. - Linda Uudeküll < Jaak Kägar, 61 a. (1926)