Hiied ja ohvri kivid - Oreküla Hiie mägi

Oreküla lodja kohal, nn Hiie või Koonu mäel olevat hiis olnud.
EKLA, f 200, m 8:4, 8 (I,2) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Koonu (Hiie) mäeks kutsutakse Pärnu jõe pahemat kõrget kallast, mis asub Oreküla lodja kohal, Tori ja Taali valla piiril, Randivälja koolimajast natuke jõge mööda alla poole. Praegu kasvab mäe pääl väike lepa padrik. Taali pool Koonu mäel on piiriks oja, nn Koonu oja. Koonu mäe otsas kasvab väike metsa tukake. Seda kutsub rahvas Koonu metsaks. Vanasti kutsutud seda aga Hiie metsaks, oja – hiie ojaks jne. Koonu mäe nõlvakul on nagu lohk sees, siin vuliseb maa seest allik välja – hiie allik. Siit olevat leitud ehteasju, sõrmuseid, preese jne, mis vanasti allika vaimule ohvriks toodud. Usutakse, et sel allikal on tervekstegev mõju. Alles mõne aasta eest leotanud üks naine siin jalgu, lootes, et allik nad parandab.
EKLA, f 200, m 8:4, 8/9 (I,2) < Tori khk., Randivälja – Ada Piirak < Katariina Kalbus, 48 a. (1925)

Vanasti olevat Hiie mäest Koonu tuka kohalt tükk maad üles tõusnud ja kuhugi teisale rännanud.
Koonu tukas hoiganud üks kont. Kui ligi mindud, ajanud verist vahtu välja. Viimaks maetud see kont maha.
EKLA, f 200, m 8:4, 9 (I,2) < Tori khk., Oreküla k., Kiisa t. – Ada Piirak < Mihkel Kiisk, 64 a. (1925)

Koonu mäel asunud ka Koonu Toomase talu, mille mõis hävitanud ja maa enesele võtnud. (Vaata aruandes lhk. 93)
EKLA, f 200, m 8:4, 9 (I,2) < Tori khk. – Ada Piirak (1925) Sis