Mitmesugu asjalised mälestused - Röövliauk

Väga tuntud kogu kihelkonnas, eriti aga just Röövliaugu pool on jutt Röövli august. See asub maantee ääres Seljalt Tammistesse, Röövliaugu küla alguses; on kõrgem koht, muud pole praegu midagi näha.
EKLA, f 200, m 8:4, 21 (I,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Oidermanni lapsepõlves olnud tema vanematel sõbraks üks vanainimene, nn Nõmme ema. Ta rääkinud, et lapsepõlves tantsinud ta selle koopa lael.
Vanasti, kui soldatisi püütud, hoidnud paljud nooredmehed end metsas varjul, et kroonuteenistusest pääseda. Neid nimetatud kaabakateks: 12 sarnast kaabakat olevat nõusse heitnu kusagil metsas peidupaika asutada ja end röövimisega elatada. Leides ühe käidava tee ääres metsas sündsa paiga, (see olnud Röövliaugu metsas) hakanud nad auku maa sisse kaevama. Ka mõni kord puu seinu raiutud pääle ning viimaks saanud koobas nii kõrgele, et inimene vabalt püsti sees võis käia. Palkest tehtud koopale lagi pääle, laele suitsu auk sisse ja nurka raudkivist lahtine ahi kütmise jaoks. Öösel pannud röövlid üle tee nööri. Kui keegi teed mööda läinud, helisenud koopas kell, mis nööri otsa seotud olnud. Ümberkaudse rahvale olnud nad väga kardetavad. Inimesed pole julgenud otse teed Selja kõrtsi minna, vaid läinud kõverat teed, läbi Oreküla.
EKLA, f 200, m 8:4, 21/2 (I,5) < Tori khk., Sohlu k., Lõusa t. < Mannare k. < Tammiste v., Röövliaugu –Ada Piirak < Juhan Oidermann, 78 a. (1925)

Väga tuttav on rahva sees järgmine jutt:
Tori Mannare külast läinud üks perenaine jalgteed pidi Pärnu linna, mööda Pärnu jõe äärt, villa kraase tooma. Kui ta nüüdse Näripuu talu kohal olnud, püüdnud röövlid ta kinni ja viinud enese koopa ning käskinud neile perenaiseks olla. Kui hommikul röövlid välja läinud, jäänud üks alati teda valvama. Perenaine jõudnud otsusele, et ta siit küll ei pääse. Hakanud siis oma elu nende juures kiitma. Nii võitnud ta varsti röövlite usalduse, kes teda nüüd ilma vahita koju jätnud. Ühel hommikul, kui röövlid kõik ära, otsustas naine päeva tõusu poole põgeneda, kus ta kodu teadis olevat. Saades vaevalt tüki maad koopast eemale, kuulnud ta röövlite koera kilkamist ja teadnud, et teda taga aetakse. Naene roninud ruttu paksu okstega kuuse otsa. Koer kaotanud jäljed ja röövlid läinud tagasi. Naine alustanud jälle põgenemist. Jõudes Sarapuu tallu, rääkinud ta pererahvale asja ära ning palunud end ära peita. Ta pandigi kambri nurka asjade taha varjule. Natukese aja pärast astub sisse üks röövlitest ja küsib, kas nad pole üht naisterahvast näinud, neil olevat tüdruk ära jooksnud. Pererahvas aga ei teadnud midagi. Röövel ei uskunud ning hakkas otsima, kuid ei leidnud midagi ning läks ära. Teisel päeval juhtinud pererahvas naise läbi metsa teede Selja kõrtsi. Sääl tunnud ta tuttavad teed ära ning läinud koju. Siin jutustanud ta kõik hädad, vaevad, mis ta röövlite koopas elades tunda saanud, võtnud siis välja rahakotid, mis ta koopast ühes toonud. Peremeest hakatud nüüd oma naise varanduse järele Rikas Jaan`iks hüüdma. Röövlite elu aga saanud naise läbi rahvale teadvaks ning hulgana hävitet röövlid ära.
EKLA, f 200, m 8:4, 22/4 (I,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)