Mitmesugu asjalised mälestused - Riisa küla

Suure sõja ajal tulnud üks Rootsi rüütel praeguse Sandra tallu. Tol ajal olnud siin täieline mets ja raba olnud. Rüütel hakanud seda põlluks tegema. Siin abiellunud rüütel ning tal olnud 3 poega. Need pannud ta järgmistesse kohtadesse elama. Vanema poja – praegusesse Ho[o]lmiku tallu, keskmine jäänud Sandrale, noorem – praeguse Ado-Jaani tallu. Need rüütli pojad olevat praeguse Riisa küla põhjendajad.
Rootsi rüütel tahtnud siin täiesti iseseisvalt elada. Noorim poeg olnud hästi tuline, agar, selle pannud ta elama Tallinna poole, praegusesse Ado-Jaani tallu, et see sinna kindlust ehitama hakkaks. See poeg olnud rüütli meelest veel vahvam, kui ta ise, olnud nagu loodud sõjameheks. Rootsi rüütel olnud täieline sõjamees, kuid ka jumalakartlik. Kui Torisse puu kirik ehitanud, hakanud ta mööda jõge kirikus käima ning tulnud alati noorema poja juurest läbi.
Rüütel ei olevat kellegile oma nime ütelnud ning valitsus olevat temale – Sander – nimeks pannud. Rüütli poegest olnud noorem kõige vahvam. Ta pole kedagi kartnud, ütelnud – tulgu mis tuleb, ennem suren. Teda kutsutud “prii mees”, millest siis – Riis – kujunenud. Tõramaal olnud Ho[o]lmiku rüütli poja järeltulija, kes pehmema iseloomuga olnud, see võtnud vene usu vastu ning saanud nimeks – Riismann. (Praegugi olevat enamasti Riis`id – luth. usku, Riismannid aga vene usku.)
Noorem rüütli poeg olevat oma töö kaabakatega (soldatiks võtmise eest ärapõgenenud nooredmehed) teinud. Tol ajal olnud Ado-Jaani talu rüütlil oja pääl veski olnud. Kord olnud aga vesi nii suur, et ta veski ära viinud. Sel ajal olnud talul ka oma viinavabrik. Selleks olnud vask katel ning puust, kirvega raiutud, viinategemise riistad. Need teinud üks kaabakas, nimega – Uhe katk –. See olnud suur mees, kuhu ta läinud, olnud surm taga.
Riisa küla ümberkaudne rahvas olevat Vastemõisale tegu teinud. Rüütli noorem poeg olnud kange mees, pole läinud ise, olevat mõne sulase saatnud.
Mõis olevat heina nõudnud. Rüütli poeg pole annud. Mõisast saadetud siis 20 hobust heinte järele. Rüütli poeg pannud kirve vöö vahele ja läinud meestele vastu. Kubjas käseb näidata, kus heinad on. Rüütel ei näita, ütleb, kes heina liigutab, saab surma. Surmanudki ühe mehe ja 2 hobust, ise ütelnud – kes veel puutub, sureb samuti. Mehed pole enam puutuda julgenud, läinud tühjalt tagasi.
Siis saadetud mõisast mehed peremehele järele – tulgu mõisa. Mees ei lähe, saadab ühe alama kaabaka oma asemele. See saab mõisas 40 hoopi.
Katk ja nälg olevat Riisa külas väga väikselt töötanud, sest igakord, kui viljarikas aasta olnud, pandud rukki jahu kottidega soo laukasse, kust seda puuduse ajal jälle välja võeti. Katku ajal pole peremees oma piirkonnast inimesi välja lasknud, kuid siiski surnud inimesed ning polnud töötegijaid. (Jutustanud Ado-Jaani talu peremees, nimestikus nr 30, kellele see jutt isaisadest jäänud. Praegune Ado-Jaani peremees olevat V. põlv rüütli pojast.)
EKLA, f 200, m 8:4, 24/7 (I,5) < Tori khk., Riisa k., Ado-Jaani t. – Ada Piirak < Jaan Riis, 43 a. (1925)

Riisa külast olevat palju pargiajajaid läbi käinud ning neid uputet hulgana Tõramaa jõe suhu.
Riisa küla nimetus tulnud sõnast – riisuma – riisujate küla, nõnda arvavad mõned.
EKLA, f 200, m 8:4, 27 (I,5) < Tori khk., Riisa k., Hoolmiku t. – Ada Piirak < Mihkel Riis, 35 a. (1925)

Veel järgmise teisendi kuulsin Riisa küla tekkimise kohta:
Vanasti, enne katku, olevat ühel kroonu ametnikul praeguse Riisa küla kohal prii plats olnud. Katku ajal surnud ka see ametnik. Pääle katku pandud selle kohale prii platsi järele nimeks – Riisa. Katku järele kargas siia üks Rootsi rüütel, see olevat üks väepäälik olnud. Temal olnud 2 poega. Üks saanud elama Sandrale, teine Vastemõisa Põhjaka külasse. Tõnistoa tallu olevat üks kihnulase tõug tulnud. Nii olid Riisa küla alguses need 3 talu. Rootsi rüütli sugu võtnud nimeks – Riis –, Kihnulase tõug – Riismann. Siis on hakatud poege vahel kohti jaotama ja nii tekkinud Riisa küla.
EKLA, f 200, m 8:4, 27/8 (I,5) < Tori khk., Riisa k., Pudru t. – Ada Piirak < Jüri Riismann, 54 a. (1925)

Pr Kalbus`ele rääkinud Jaanitoa vana peremees, et Tiit Põristaja oma 3-e pojaga olevat Riisa küla põhjendanud. See olevat uhke mees olnud. Kõik mustlased ja läbikäijad sundinud ta omale tööle, alles siis lasknud edasi minna, kui töö tehtud. Teda olevat kord tappa tahetud, pole aga saadud. Surres kahetsenud ta, et ta ühel lesel hobuse võtnud ja sellega Viljandi läinud.
EKLA, f 200, m 8:4, 28 (I,5) < Tori khk., Randivälja – Ada Piirak < Katariina Kalbus, 48 a. (1925)

Praegu on suuremal jaol Riisa küla elanikkel nimeks Riis või Riismann, need olevat kõik Rootsi rüütli järeltulijad. Teiste nimedega Riisa küla elanikud olevat kõik hiljem sisse rännanud. Riisa küla Riis`id ja Riismann`id erinevad täiesti teistest. Nad on suure kasvuga, blondid, laia lõua luudega ja kõrgete põse nukkidega ning olevat ülespidamises uhked, sõjakad.
EKLA, f 200, m 8:4, 28/9 (I,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)