Arkiivid - Tori lutheri usu kiriku arkiiv

Tori lutheri usu kiriku arkiiv asub Tori luth. usu kirikuõpetaja majas. Nimestikku arkiivil pole. Et pastoraadi elumajad kolmel korral maha põlesid, sellepärast on ka vanemad kiriku raamatud ja teised teated kaduma läinud.
Kiriku kroonikat on kirjutama hakanud vist õpetaja Benedict August Friedrich Offe (1809–1850 Tori õpetaja) ja on üles tähendanud sündmusi eelmisist aastaist nii palju, kui see võimalik on olnud. Kroonika on üldiselt väga huvitavalt kirjutet, iseäranis õpetaja Emil Offe (1850–1876) poolt.
Toon siit ette mõned kohad, mis mulle tähtsamana, iseloomustavana paistsid ja eriti need, mis aitavad selgitada üksikuid instruktsioonis ettetoodud punkte:
1713 a kiriku visitatsiooni protokollis öeldakse Tori kohta: „Die Kirchengeräthe sind vom Feinde weggebracht und nur ein Zinnerner, Kelch und messingener Taufbecken vorhanden, die Glocke war im Walde versteckt, jedoch fanden die Wüsten sie wieder auf und führten sie hinweg. Die Kirche war ganz alt und baufällig, das Pastorat verfallen und das Land wüste und leer.”
1847 ging es hart her. Man kann sich die Dinge im Leben kaum bunter denken. Die Bilder wächselten täglich Bitten und Drohungen aller unvergeblich. Der heillose Skandel endete damit, dass 400 Seelen von der luth. Kirche abfielen.
1848 macht man die Entdeckung, dass die Gemeindeschulen sehr wenig frecartiert werden, was doch nie vorgekommen. Den Grund davon findet man in den religiösen Wissen der Zeit, die zum Theil noch fortdauern.
1853 Wendensteini siidivabriku asutamise puhul ütleb kroonika kirjutaja Emil Offe: „Also neben der Tuchfabrik auch ein Leidenfabrik im Kirchespiel! Wird das Reich Gottes dabei Leide spinnen! Sehr die Frage, es kommt viel Gesindel ins Kirchspiel.”
1854 jäetakse armsa rahu pärast kiriku poolt vene usulistele matusepaigaks 1 vakamaa maad.
1855 on Toris esimesed rändajad kateheedid ametisse seotud. Nende ülesanne oli koguduse õppimise üle järele valvata. Koolide paljundusest on palju räägitud ja kirjutud, kuid pole midagi tehtud. Kateheedi instituut on selle puuduse vähenduseks sisse seatud.
1856 sügisel arvatakse kirikumõisa talupoegade teopäevad raha maksu pääle ümber, kindral-konsistooriumi ettepanekul. Esimesed 6 rendi aastat peavad rentnikud 4½ rbl taaldri päält maksma. Rentnikud tõrguvad väga selle vastu.
Mõisa maa tükeldamise tagajärel tekivad järgmised talud: Kaldperre, Obbelin, Pulmatubba, Kivvisaar, Kolmetarga, Põllavürst. Tagajärg on see, et kirikumõisa põldusi ei või enam keskaegse sõnikuga väetada.
1856 oli Praost Schulzi poolt kiriku visitatsioon Toris, samal aastal on Toris ka I piiblipüha peetud.
Õpetaja konstateerib, et kiriku olukord on eestlaste keskel üldiselt palju rõõmustavam kui sakslaste keskel, sest sakslased teevad vaid ilusaid sõnu sääl kus tegusid vaja oleks.
Vabriku koguduse pääle vaatab ta üle õla.
1857 Viimastel aastakümnetel oli rahva arv kasvanud, oli vaja uute koolide pääle mõtelda! Tori mõisal, kõige suuremal terves kihelkonnas, oli 1 kool – köstril. Eelsammud uute koolide asutamiseks olid juba aastate eest tehtud. Kihelkonna kool tõi ilmale kolmikud: „Sunni”, „Oeppi” ja „Kolita”. (Nende all tuleb mõista „Selja”, „Viira” ja „Levi” kooli.) Kõik need 3 kosusid toredasti. Kolmikute sündimine maksis emale elu. Nende koolide ülesande kohta ütleb Offe: – kõik hellitav kasvatus peab ära jääma, nad ei tohi oma talupoja kuuest mitte välja pugeda. Nende koolide eesmärk on inimeste kallal töötada, kes soola ja leiba söövad.
Samal aastal algab ka Pärnu-Postimees oma reisu. On loota, et ta omalt poolt rahva haridust edendama saab, kui ta peab, mis ta lubab. Pärnu rahvakoolmeister Jansen on redaktor, tublide õpetusannetega mees ja talupoeg sünni poolest. Au talendile, ükspuha, mis nime all ja missugusel kujul ta üles astub!
1858 nelipühil õnnistati Tori kiriku orel. Kuda Tori kirik enesele oreli sai, selle pääle vastab õpetaja Offe lihtsalt nii: die livländische Ritterschaft hatte das Gut Torgel von der Krone auf neue 25 Jahre zur Anlegung eines Gestäts erhalten. Nichts lag jetzt näher, als der Gedanke, von der Ritterschaft, welche eben ein so gutes Geschäft gemacht hatte, sich ein Orgel zur Kirche schenken zu lassen. Der Plan gelang vollständig. Die Ritterschaft tat mehr, als man erwartet hatte, gab den vollen Preis für die Orgel – 1000 Rbl Silber ---
Koolide reorganiseerimine ei või teostuda, nii kaua kui veel iga laps mõisast luba võib saada, et koolile igavesti selga pöörda.
Konvent otsustas valla valitsusele teadustada, et neile, kes leeris käimata, passe ei antaks välja minna, või ainult siis, kui ta raha pääl hää eduga kooli lõpetanud, ehk kui ta sääl jälle saab edasi käia.
1860, 17 veebr oli Toris kooli katsumine. 360 last, 10-14 a vanaduses tulid õpetaja maja juure, kus neid katsuti. Kooli seisukord oli võrdlemisi hää. Revisjon pidi edespidi siis ette võetama, kui seisukorra üle kaebtusi ette tuli.
1872 Kiriku visitatsioon – mulle on visiteerijad hirmutuseks, ma armastan neid paremini minema näha, kui tulema.
1877 Siia kuulub Tori kihelkonna kooli asutamine. Asutamine on rahva enese algatusel ette võetud, sellest pidi esimese järgu kool saama.
Väga huvitav on õpetaja Offe vaade selle kooli kohta. Ta kirjutab kroonikasse järgmist:
Ein halbes Jahr später: "Die Ideale sind zerronnen, die nur das trunkene Herz geschwellt." Unsere parochial Schule macht durchaus nicht den Eindruck einer frischen Jungfrau, mit blühenden Wangen, sondern den eines alten Weibes, das auf Krücken geht. Nur 25 Schüler und auch diese nur mit Müh und Noth zusammengebracht. O, ihr lieben --- (Kirjutus on mõnes kohas nii segane, et üksikuist sõnust kuidagi aru ei saa.) --- Mit den hochgehenden Schulreformprojekten, wie weit habt ihr über das Ziel hinausgeschossen. Eine Luftschifffahrt, weiter nichts, die ihr --- den Stinkadorer zwischen den Zähnen, gemacht habt. --- Eure Kinder werden weder Lateiner, noch, Griechen werden, sondern einfach Bauern bleiben, hoffentlich aber mit etwas mehr Judicium, als die Väter, wenn sie die Par. Schule durchgemacht haben. Ihr habt auf Unvernünftige Rede mehr gehört, als auf vernünftige, das war ihr Schicksal, das musst ihr tragen. Der Schwindel ist allerdings von den deutchen ausgegangen. Ihr seid verführt werden, darin habt ihr Recht aber Unrecht darin, dass ihr meintet, man könne die Weisheit mit Löffeln fressen und es sei eine Schande, ein estnischer Bauer zu sein. Das Arbeitsgebiet der Deutchen im Lande ist eben ein anderer, als das eure. Baut also fleissig euren Kohl und eure Kartoffeln und überlasst neidlos die Kunstgärtnerei denen, die daran mehr verstehen. --- An der Par. Schule habt ihr fürs erste genug, Spargel und Zuckererbsen sind noch nichts für euren Bauermagen. Punktum!
1876 Kiriku korralduse järele § 301 (168) peab ametisse järeltulija Emil Offele maksma 1/3 kiriku sissetulekuist, mis 859 rbl hõb. välja teeb. Seda peab ta poole aasta kaupa maksma.
1881 tungis methodistide laadi vaimline liikumine Pärnust ja Jakobist ka Torisse.
1883 --- Im Sommer mussten die Pacht-Contracte erneuert werden. Der Unterschied zwischen Hofland und Bauerland, welche durch die Contracte ganz verwischt war, musste wieder klar gestellt werden. In den neuen Contracten wurde das Hofland von den öffentlichen Gemeindeleistungen befreit, und pro Thaler ein Rbl zur Pacht zugeschlagen.
Selles aastas oleks veel tähendada kahe seltsi asutamine – ühe kasuliku, teise kahjuliku. Pärnu kurttummade selts, mis ka Toris abiseltsi ellu kutsus ja kahjulik, igatahes kasutu "Salme" selts.
1884 Oli jälle üks väljarändamise palavik. Mitmest kihelkonnast, nii ka Torist, läksid mitmed perekonnad Kaukaasia ja Suhuumi, kus nad paradiisi leida arvasid, aga ei leidnud. Ka Randiväljalt läks kirikumõisa rentnik terve perekonnaga sinna. Talu jäi tühjaks. Et kirikuvallas koole polnud ja lapsed mujal koolis käima pidid, otsustas õpetaja mitme peremehe palve pääle seda talu kooliks anda ja see sai 11. nov sisse õnnistet.
1885 Sai 2 seadust välja antud, mis luth. kirikule kahjulikud olid. I seadus – sega abielupaarid pidid laulatusel alla kirjutama, et nad oma lapsed vene usku ristiks. II seadus – mille järele luth. usu rahvakoolid haridusministeeriumi ja kuraatori alla läksid.
1889 Asutati karskusselts Soome eeskujul. Asutaja Jüri Tilk – Randivälja kooliõpetaja.
Sel aastal algasid ka süüdistused õpetaja Carl Raedleini vastu usu asjus. – Ta oli ühe sega abielu paari lapse ristinud.
1896 Osa koduõppijad lapsi katsutakse külades, kuna seda senini koolis oli tehtud.
1897 Koduõppijate katsumine külades, on nüüd läbi viidud ja selle tagajärg oli esialgu seegi, et ükski laps ei saanud katsest kõrvale hoiduda. Bergmann`i „Kodulaste raamat” on igal pool tarvitusele võetud.
1898. aasta lõpul oli järgmised kodulaste katsumise ringkonnad: 1. Aesoo, 2. Viira, 3. Riisa, 4. Levi, 5. Selja, 6. Muru=Uru, 7. Randivälja, 8. Võlli, 9. Tammiste, 10. Taali, 11. Kitsapaiga, 12. Kangro, 13. Põlendmaa, 14. Kõrsa, 15. Sindi mõisa kool, 16. Sindi mõisa.
1899 – 17-emaks katseringkonnaks sai Muraka küla.

Vanemaist raamatuist oleks nimetada:
a. Geborene in der Torgelschen und der Filial Tackerortschen Gemeinde von 1819–1834.
Siin on näha, et 1826 a-ni pole priinimesi, väljaarvatud üksikud. Kellel priinimed, selle lapsele on juure kirjutet „frei”. 1827. aastast pääle on juba priinimed.
b. Getraut in der Bauergemeinde 1814.
c. Gestorbene und begrabene Ehsten 1812.
d. Protokoll der Kirchen Convents – Beschlüsse 1770–1846.
EKLA, f 200, m 8:4, 30/9 (II,1) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)