Arkiivid - Taali valla arkiiv

Taali valla arkiiv asub Taali vallamajas, on kappidesse asetet. Arkiiv on korraldet, tal on nimestik. Siin on ühendet Sindi ja Taali valla arkiiv. Alguses on olnud 2 arkiivi, Sindi ja Taali. Siis toodi Sindi arkiiv Saia külla, Taali arkiiv – Mangu tallu. Kui Sindi ja Taali vald 1891 üheks vallaks ühendati, kolisid mõlemad arkiivid Taali vallamajja.

a. Endise Sindi vallavalitsuse arkiiv
1. Kassa ja teised arve raamatud, alates 1823
2. Magasini arve raamatud, alates 1833
3. Protokolli raamatud
4. nn Посемейные списки
5. Rõugepanemise raamatud 1830–1893
6. Passi raamatud 1861–1893
7. Väljaläinud kirjade registrid
8. Sissetulnud " "
9. Mitmesugused raamatud

b. Taali vallavalitsuse arkiiv
1. Kassa ja teised raha raamatud, alates 1867
2. Magasini raamatud 1845–1902
3. Protokolli raamatud alates 1867
4. Посемейные списки
5. Rõugepanemise raamatud 1859–1901
6. Passi raamatud
7. Väljaläinud kirjade registrid 1880–1912
8. Sissetulnud " "
9. Mitmesugused raamatud

c. Kohtu arkiiv
Sindi valla kohtu protokollid 1825–1866
" " " " 1866–1890
Taali " " " 1852–1890
Taali valla kohtu väljaläinud kirjade registrid 1891–1907
Taali valla kohtu arve raamatud 1890–1907
Taali valla kohtu akti raamatud 1890–1900

Siis on veel kõiksugu aktid, pääasjalikult hilisemast ajast.

Vanem ja huvitavam siit oleks: Sindi kogukonna Protokolli raamat, hakatud sisse kirjutama 1825.
Sellest toon mõned väljavõtted:
Sindi kogukonna kohus 25. V 1825
4) Tulid kogukonna peremehed kohtu ette ning kaebasid, et kiriku maantee tegemine neil raske on ja kogukonnas neil vabadikke küll, kellel seda maad käes on. Kohus käskis kihelkonna kohtu minna ja nimetas Juhkam Jaani Peerna sinna minna kaebama. Kihelkonna kohtuhärra on mõistnud ja mõisale seda tunnistust andnud, et vabadikud peavad teha aitama ja kogukonna kohus peab seda mööda välja jagama, kuda kellegi maad välja kannavad.
Sindi kogukonna kohus 5. V 1826
1) Mõisa valitsuse poolt kaevati kogukonna kohtule, peremees Jaago Jaani pääle, et tal mõisaga palju teopäevi võlgu, kui see kõlvatu peremees veel kauemaks jääb, läheb maja õieti raisku.
Mõisa valitsuse ja kogukonna kohtu poolt visati Jaan säält välja ja pandi Nõmme Tõnis ta asemele ja Jaan jälle Nõmme Tõnise asemele. Aga Tõnis kaebas, et Jaani elumaja on väga lagunenud ja katus üsna päält ära. Kohus mõistis, et Jaan Tõnisele 40 rbl raha selle ehituse pääle paneb ja üks pisuke heinamaa Tõnis saab Nõmmel, mis 15 saatu suur on ja pääle selle annab Jaan Tõnisele 1 teo vanker, sellep. et Jaanil seaduse järele nii palju rehe puid õues ei ole, kui tarvis.
1843 a. kõrtsis tülitsemise eest said kõige suuremad peksjad 30 hoopi vitsu (nad ostsid aga hoobid rahaga välja), teised peksjad – 20 hoopi, aga mees, kelle pea lõhki löödud – 15 hoopi. Et see haige oli, jäi ta peksust ilma.
Sindi kogukonna kohus 26. I 1845. Tõela Anne tuli kohtu ette ja palus üles panna, et ta võtab omale sulase Jakobi kiriku vallast, nimega Jüri Andrekson, kaubaga, et ta annab sulasele aasta palka 1 kuub, 1 paar villaseid pükse, 2 paari villaseid sukke, 2 paari kahelõngasid kindaid, 3 särki: 2 linast, 1 takune, 2 paari takuseid pükse, 3 vakka rukkid ja 2 vakka odre. Kui teiseks aastaks paigale jääb, võib kuue asemele kasuka saada. Nõela lõnga saab sulane nii palju, kui tarvis. Aastase tähe pääle sai tema vastu võetud. Kui aasta täis saab, siis toob jälle uue tähe, aga et siia hingekirja saab, seda temale ei lubatud.
Sindi kogukonna kohus 22. VI 1846. Mõisa valitsuse poolt kuulutati valla kohtu läbi vallale, et kind-kub. härra kasu järele talurahvale peab kuulutatama, et need, kes ennast Vene usku lasevad ristida, et nemad ja nende lapsed ei tohi mingi nõuga pärast luth. usku tagasi, ehk muu usku minna ja kui seda siiski leitakse, et nemad seda salaja Vene riigi seaduse vastu teinud – siis peab kohus seda ajaviitmata suuremale kohtule teada andma, et nemad võivad seaduse järele trahvitud saada. Ja käseb see seadus, et nende varandus saab ära võetud, nemad knuudiga trahvitud ja Siberi saadetud saama.
Sindi koguk. kohus 21. IV 1847. Mõisa valitsus annab valla kohtule teada, et eksituse läbi mitte vald ei või öelda, et mõisa vene usulistel vene kiriku pühapäeval püha keelnud ja neid töösse ajanud. Siis antakse kõige vallale nüüd teada, et vene usu rahvas võivad keelmata oma pühapäeval mõisa teost ära jääda ja kui nad mõisa töös on, seda vene püha mõisa valitsusele teada andma, et nad võivad mõisa tööst lahti lastud saada. Aga peab peremees varsi pärast seda oma võlgujäänud vakkuse teo päeva mõisale kätte tegema.
Sindi kogukonna kohus 10. sept 1855. Postimoona viivad 17 talu, iga talu pääle 14 karnitsat. Pool valda viivad 5 [leisikat] heino ja 9 [leisikat] õlgi – heinu viivad 3 taalri päält 1 [leisikas].
EKLA, f 200, m 8:4, 42/4 (II,3) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)