Arkiivid - Taali mõisa eraarkiiv

Taali mõisa eraarkiiv asub Taali mõisas viimase Taali paruni vÀimehe, hÀrra Werncke majas. TÀielikku ÃŒlevaadet arkiivi ÃŒle ei saanud. Sain nÀha vaid mõned vanemad dokumendid. Siin on ÃŒks osa Taali mõisa arkiivist, mis praegu Saksamaal asuvat. Ümberkolimisel Taali suurest hÀrrastemajast siia Werncke maija, on ka need mõned ÃŒlejÀÀnud arkiivi esemed siia toodud. (RÀÀkinud hr Werncke)
Siin on palju raamatuid Stael von Holsteini suguvõsa kohta. Muud tÀhtsamad raamatud siin Taali mõisa arkiivis on vakuraamatud ja Revisions-Liste.
Revisions-Liste von Jh. 1798.
Vom Adel – auf allerhöchsten Befehl aus dem Russischen ÃŒbersetzt von C. G. Arndt Reval 1789.
Kirchenconvents-Protokolle Torgel 1845–1889.
Siin on ka vanu mõisa kaarte, rullesse kÀÀnatud, pool katkenud, mõnedel pole aasta arvugi pÀÀl.
Ühe sarnase pÀÀl on talud: Vaeka, Pahli, Kalmo. Kalmo`st natuke ida poole tee ÀÀres on mÀrgitud: Ein in alten Zeiten gehaltene RÀubergrube. Vabriku kÃŒlas on mÀgitud: Bouteljen Fabrike.
1754. a on ÃŒles seatud ÃŒks piiripost.
Suure raba ÀÀres oli Ìks vana mÀnd piiriks, mille sisse 3 risti lõigatud. Kivid, mis iseloomu ja vÀrvi poolest tÀhtsad, olnud ka piiriks.
Von Johan Stael v. Holstein bei der Familien Kapelle nach dem Gottesdienst gesprochen, am 20 Juli 1869.
Siin seisab:
Taali mõisa esialgne asukoht oli KõrsakÌlas. 200 aasta eest põles mõis Àra ja sai oma vana koha pÀÀlt siia poole tõstetud ja seisis seni, kui 70 aasta eest seal, kus nÌÌd lubja ahi suitseb. Sel ajal aga uuesti juhtus tulekahju ja seati mõis selle koha pÀÀle, kus meie kõik oma silmaga veel oleme vana eluaset nÀinud. 165 a eest, kui kõige viimati venelased tulid Livlandi maa omale võitma, siis olid meie Staeli sugu, Ìks Riias Landmarschall, II Tallinna Landrath, III PÀrnus Rootsi kuninga pÀÀlik.
Selle pÀÀlikust on veel ÃŒks kiri nÀha, kellega tema Tori kihelkonnast vÀe tarvis abi nõuab. KÀsk paneb meie kihelkonnast 175 meest, 45 pÃŒssi (pussi?) ja 130 vikatit. Tuli jÀlle ÃŒks suur nuhtlus, ÃŒks haigus, mis võttis 132 hinge Staeli vallast Àra. Üks vana kiri nimetab kõik nende vanad pered ja ÃŒtleb, et rohkem elama ei jÀÀnud, kui 30 hinge.
100 aasta eest on veel Ìks kiri, et Staeli mõisa hÀrra kaebab linna kaupmehe Ìle, kes tema talupoega Jahni Jahni on löönud. Linna kohus mõistis, et kaupmees pidi Jahni Jahnil 3œ rbl tasuma ja Staeli hÀrrat kohtu ees andeks paluma, et ta tema talupoega oli löönud. ---
PÀÀle pidusöögi teadvustas H. v. Stael rahvale:
TÀnase pÀeva mÀlestuseks annan ma Staeli-vallale teada, et ma nende Urumarja koolimaade eest, nii kaua kui Jumal mind elada laseb, valla kÀest renti ei pÀri ning seda renti selle tarvis mõistan, et vallavalitsus need Staeli-valla vaesed lapsed, kellel vanemaid pole või kelle vanemad nii vaesed on, et nad oma lapsed ei või kooli panna, koolis Ìles peab, et nad ka seda valgust saaks, mis nende Lutheri usu vendade tarvis on.
On alal hoidunud ka Perno Postimees ehk NÀddalileht Nr 33, 1869, kus pikem kirjeldus Taali mõisa juubeli kohta.
1868. a Taali metsa põlemise kohta dokument H. v. Stael`ilt: (dokument on saksakeeli, siin aga minu tõlge)
Suvel 1868 põles – [ruut]versta Taali ilusamat metsa, nn Vahhemets, kuiva tagajÀrjel, millist inimeste mÀlestuses pole olnud, mis maist juuli lõpuni kestis. Tuli oli Kilingist Vingerja juurest ÃŒle tulnud ja kõige katsete pÀÀle vaatamata ei saanud teda kinni hoida, sest see oli nii sÃŒgavale maa sisse tunginud, et isegi kõige suuremate puude juured Àra põlesid ning puud maha kukkusid ja tulele uut toitu andsid. See hÀvitus paistis alguses suure õnnetusena. Tuli oli terve maaala tÀiesti juurtest lagedaks teinud ja nii mõne pÀevaga seda korda saatnud, mis inimese kÀed paljude aastate jooksul poleks suutnud. Maa oli peaaegu Âœ jala paksuse tuha korraga kaetud. Inimestel oli nii suur tung siia asuda, et juba ÃŒks aasta hiljem 20 talu asutet oli ja ÃŒks mõis (genannt Feuerland) mille põllumaa 500 vakamaad suur on.
JÀrgmisel, 1869. aastal on saadud 25-30 seemet, kõva tuhavÀetise tõttu.
1870 said siia ehitet esimesed mõisahooned.
Vahemets oli põdrade pÀÀ asukoht, millede arv 15-30 vahel varieerus.
Mitte ainult metsadele ei saanud 1868. a saatuslikuks, vaid see põhjustas iseÀranis PÀrnu kreisis tÀielise ikalduse ja nÀljahÀda. ---
Vaku raamat Paist`i mõisa kohta 1849:
Siin on naturaal kohustuste all:
Eier 6-24 StÃŒck
ViehstÃŒcke 1-2 "
SÀcke 1-3 "
HÃŒhner 1-3 "
Schafe Œ-1 "
Butter 3-5 [leisikas]
Flachsen Garn 1-5 "
Flachs 10-25 "
Hafer œ-1 Löfe
Gerste œ-1 "
Roggen œ-1 "

Wackenbuch fÃŒr das im Pernauschen Kreise u. Torgelschen Kirchspiele belegene gut Paist 1821:
Üldiste kohustuste all, mis talupoeg kandma peab, leiame 5. – Schulmeister Gerechtigkeit mit 1/3 Lof Korn von jeglicher Gesindesstelle, ohne BerÃŒcksichtigung der mehreren Wirte daselbst.
Abi teo jaoks: --- Siin mõisas ei või Ìhtegi voori kaugemale sundida kui PÀrnu ja see voor on selles vakuraamatus 2-he hobusepÀeva pÀÀle arvatud.
Iga naela linade eest, mis talupoeg mõisa linadest kedrada saab, arvatakse – temal 6 jala abiteopÀeva (HÃŒlfs-Gehorch). Iga naela villa eest, mis talupoeg kedrab, arvatakse temal 9 jalapÀeva ja 2Âœ [leisikat] takkude eest – 6 jalapÀeva.
Die Kordenspinnerei schickt der Gestalt, dass jede Winterkorde wöchentlich nicht mehr als ein œ [leisikas] Flachs, dreielligst Garn (d.i. dreitausend Schwedische Ellen) oder verhÀltnismÀssig, wie im Vorigen Punkte gesagt ist. Heede oder Wolle in Stelle von Flachs zu spinnen hat. Die Sommerkorde muss wÀhrend der Weidezeit wöchentlich nicht mehr, als einen groben Mannstrumpf stricken.
Revisions-Liste des privaten Gutes Paist. 13. III 1816
Revisions-Liste des Privaten Gutes Paist 1811.
Revisions-Liste vom Jahre 1795.
Wackenbuch fÃŒr das private Gut Paist welches seit dem 26 oct. 1804 unter Garantie steht.
EKLA, f 200, m 8:4, 51/7 (II,7) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)