Arkiivid - Taali mõisa eraarkiiv

Taali mõisa eraarkiiv asub Taali mõisas viimase Taali paruni väimehe, härra Werncke majas. Täielikku ülevaadet arkiivi üle ei saanud. Sain näha vaid mõned vanemad dokumendid. Siin on üks osa Taali mõisa arkiivist, mis praegu Saksamaal asuvat. Ümberkolimisel Taali suurest härrastemajast siia Werncke maija, on ka need mõned ülejäänud arkiivi esemed siia toodud. (Rääkinud hr Werncke)
Siin on palju raamatuid Stael von Holsteini suguvõsa kohta. Muud tähtsamad raamatud siin Taali mõisa arkiivis on vakuraamatud ja Revisions-Liste.
Revisions-Liste von Jh. 1798.
Vom Adel – auf allerhöchsten Befehl aus dem Russischen übersetzt von C. G. Arndt Reval 1789.
Kirchenconvents-Protokolle Torgel 1845–1889.
Siin on ka vanu mõisa kaarte, rullesse käänatud, pool katkenud, mõnedel pole aasta arvugi pääl.
Ühe sarnase pääl on talud: Vaeka, Pahli, Kalmo. Kalmo`st natuke ida poole tee ääres on märgitud: Ein in alten Zeiten gehaltene Räubergrube. Vabriku külas on mägitud: Bouteljen Fabrike.
1754. a on üles seatud üks piiripost.
Suure raba ääres oli üks vana mänd piiriks, mille sisse 3 risti lõigatud. Kivid, mis iseloomu ja värvi poolest tähtsad, olnud ka piiriks.
Von Johan Stael v. Holstein bei der Familien Kapelle nach dem Gottesdienst gesprochen, am 20 Juli 1869.
Siin seisab:
Taali mõisa esialgne asukoht oli Kõrsakülas. 200 aasta eest põles mõis ära ja sai oma vana koha päält siia poole tõstetud ja seisis seni, kui 70 aasta eest seal, kus nüüd lubja ahi suitseb. Sel ajal aga uuesti juhtus tulekahju ja seati mõis selle koha pääle, kus meie kõik oma silmaga veel oleme vana eluaset näinud. 165 a eest, kui kõige viimati venelased tulid Livlandi maa omale võitma, siis olid meie Staeli sugu, üks Riias Landmarschall, II Tallinna Landrath, III Pärnus Rootsi kuninga päälik.
Selle päälikust on veel üks kiri näha, kellega tema Tori kihelkonnast väe tarvis abi nõuab. Käsk paneb meie kihelkonnast 175 meest, 45 püssi (pussi?) ja 130 vikatit. Tuli jälle üks suur nuhtlus, üks haigus, mis võttis 132 hinge Staeli vallast ära. Üks vana kiri nimetab kõik nende vanad pered ja ütleb, et rohkem elama ei jäänud, kui 30 hinge.
100 aasta eest on veel üks kiri, et Staeli mõisa härra kaebab linna kaupmehe üle, kes tema talupoega Jahni Jahni on löönud. Linna kohus mõistis, et kaupmees pidi Jahni Jahnil 3½ rbl tasuma ja Staeli härrat kohtu ees andeks paluma, et ta tema talupoega oli löönud. ---
Pääle pidusöögi teadvustas H. v. Stael rahvale:
Tänase päeva mälestuseks annan ma Staeli-vallale teada, et ma nende Urumarja koolimaade eest, nii kaua kui Jumal mind elada laseb, valla käest renti ei päri ning seda renti selle tarvis mõistan, et vallavalitsus need Staeli-valla vaesed lapsed, kellel vanemaid pole või kelle vanemad nii vaesed on, et nad oma lapsed ei või kooli panna, koolis üles peab, et nad ka seda valgust saaks, mis nende Lutheri usu vendade tarvis on.
On alal hoidunud ka Perno Postimees ehk Näddalileht Nr 33, 1869, kus pikem kirjeldus Taali mõisa juubeli kohta.
1868. a Taali metsa põlemise kohta dokument H. v. Stael`ilt: (dokument on saksakeeli, siin aga minu tõlge)
Suvel 1868 põles – [ruut]versta Taali ilusamat metsa, nn Vahhemets, kuiva tagajärjel, millist inimeste mälestuses pole olnud, mis maist juuli lõpuni kestis. Tuli oli Kilingist Vingerja juurest üle tulnud ja kõige katsete pääle vaatamata ei saanud teda kinni hoida, sest see oli nii sügavale maa sisse tunginud, et isegi kõige suuremate puude juured ära põlesid ning puud maha kukkusid ja tulele uut toitu andsid. See hävitus paistis alguses suure õnnetusena. Tuli oli terve maaala täiesti juurtest lagedaks teinud ja nii mõne päevaga seda korda saatnud, mis inimese käed paljude aastate jooksul poleks suutnud. Maa oli peaaegu ½ jala paksuse tuha korraga kaetud. Inimestel oli nii suur tung siia asuda, et juba üks aasta hiljem 20 talu asutet oli ja üks mõis (genannt Feuerland) mille põllumaa 500 vakamaad suur on.
Järgmisel, 1869. aastal on saadud 25-30 seemet, kõva tuhaväetise tõttu.
1870 said siia ehitet esimesed mõisahooned.
Vahemets oli põdrade pää asukoht, millede arv 15-30 vahel varieerus.
Mitte ainult metsadele ei saanud 1868. a saatuslikuks, vaid see põhjustas iseäranis Pärnu kreisis täielise ikalduse ja näljahäda. ---
Vaku raamat Paist`i mõisa kohta 1849:
Siin on naturaal kohustuste all:
Eier 6-24 Stück
Viehstücke 1-2 "
Säcke 1-3 "
Hühner 1-3 "
Schafe ¼-1 "
Butter 3-5 [leisikas]
Flachsen Garn 1-5 "
Flachs 10-25 "
Hafer ½-1 Löfe
Gerste ½-1 "
Roggen ½-1 "

Wackenbuch für das im Pernauschen Kreise u. Torgelschen Kirchspiele belegene gut Paist 1821:
Üldiste kohustuste all, mis talupoeg kandma peab, leiame 5. – Schulmeister Gerechtigkeit mit 1/3 Lof Korn von jeglicher Gesindesstelle, ohne Berücksichtigung der mehreren Wirte daselbst.
Abi teo jaoks: --- Siin mõisas ei või ühtegi voori kaugemale sundida kui Pärnu ja see voor on selles vakuraamatus 2-he hobusepäeva pääle arvatud.
Iga naela linade eest, mis talupoeg mõisa linadest kedrada saab, arvatakse – temal 6 jala abiteopäeva (Hülfs-Gehorch). Iga naela villa eest, mis talupoeg kedrab, arvatakse temal 9 jalapäeva ja 2½ [leisikat] takkude eest – 6 jalapäeva.
Die Kordenspinnerei schickt der Gestalt, dass jede Winterkorde wöchentlich nicht mehr als ein ½ [leisikas] Flachs, dreielligst Garn (d.i. dreitausend Schwedische Ellen) oder verhältnismässig, wie im Vorigen Punkte gesagt ist. Heede oder Wolle in Stelle von Flachs zu spinnen hat. Die Sommerkorde muss während der Weidezeit wöchentlich nicht mehr, als einen groben Mannstrumpf stricken.
Revisions-Liste des privaten Gutes Paist. 13. III 1816
Revisions-Liste des Privaten Gutes Paist 1811.
Revisions-Liste vom Jahre 1795.
Wackenbuch für das private Gut Paist welches seit dem 26 oct. 1804 unter Garantie steht.
EKLA, f 200, m 8:4, 51/7 (II,7) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)