Suusõnaline traditsioon - Näljad, katkud, ikaldusaastad - 1867. ja 1868. a ikaldusaastad

1867. ja 1868. a olid siin suured ikaldusaastad, mis põhjustasid nälja ja kõhutõbe. Neile järgnesid aga viljarikkad aastad, mis saadud kahju tasuda aitasid ning vili, mis magaski aitadest võetud, anti jälle tagasi.
EKLA, f 200, m 8:4, 72 (III,3) < Tori khk. – Ada Piirak < (1925)

Juba 1866. a oli vesine, 1867. a oli õige vesine, mis rukkilõikust Mihklipäevani pikendas.
EKLA, f 200, m 8:4, 72 (III,3) < Tori khk., Tori – Ada Piirak < Habicht (1925)

Sadas iga päev, kõik madalamad heinamaad olid vee all. Vili oli nii halb, et vaevalt toiduks kõlbas, kartulid ei saanud ning seemet käidi mööda mõisaid otsimas.
EKLA, f 200, m 8:4, 72 (III,3) < Tori khk., Mannare k., Soone t. – Ada Piirak < Kadri Jurs, 82 a. (1925)

Vili küliti lausa vee sisse (madalamatel kohtadel), lootes et vesi alaneb, kuid see ei sündinud ja lõpuks tõusis vili ainult mõne künka peal üles.
EKLA, f 200, m 8:4, 72 (III,3) < Tori khk., Kõrsa k., Mangu t. – Ada Piirak < Ann Kukk, 75 a. (1925)

Üks peremees külinud sel vesisel aastal 5 vakka odre maha, sügisel saanud aga 5 vakka kanadele odra puru.
EKLA, f 200, m 8:4, 72 (III,3) < Tori khk., Aesoo k., Kubja t. – Ada Piirak < Mihkel Tammann, 80 a. (1925)


Sellele vihmasele aastale järgnes teine ikaldusaasta – suure põua tagajärjel. Alles augusti kuus tuli uduna esimene vihm.
EKLA, f 200, m 8:4, 72/3 (III,3) < Tori khk., Tori – Ada Piirak < Habicht (1925)

Kus rukis kasvas, sääl oli ta kaunis hää. Leib oli nii valge nagu Moskva jahudest tehtud.
EKLA, f 200, m 8:4, 73 (III,3) < Tori khk., Raba k., Nõmme t. – Ada Piirak < Jaan Nõmme, 83 a. (1925)

Suivili oli aga väga väike, 2-3 tera peas, mõni pea küpses juba tupes ära. Talu põldudelt kisuti suivili juurtega sarja või korvi sisse ja pandi siis hunikusse, mõisa põllul pidi aga sirpidega lõikama.
EKLA, f 200, m 8:4, 73 (III,3) < Tori khk., Kõrsa k., Mangu t. – Ada Piirak < Ann Kukk, 75 a. (1925)

Kaevud olid veest tühjad, Mustjõgi oli täiesti kuiv, kui esimene vihm tuli, hakkas jõe põhja mööda vett nirisema.
EKLA, f 200, m 8:4, 73 (III,3) < Tori khk., Elbi k., Tilga t. – Ada Piirak < Jüri Tilk, 66 a. (1925)

Kartulid kasvasid nagu sõrme otsad, oad ja erned võttis kuumus täiesti. Üks peremees tegi 21 vakka kartulid maha, sai 5 vakka nagu ube.
EKLA, f 200, m 8:4, 73 (III,3) < Tori khk., Mannare k., Soone t. – Ada Piirak < Kadri Jurs, 82 a. (1925)

Igal pool põlesid metsad, iseäranis suur oli Taali metsade põlemine, kus ärapõlenud metsa asemele karjamõis – Põlendmaa (Feuerland) ja 20 talupidamist asutati.
Põlemine oli augusti kuul, kestis üle kuu aja. Kõik taevaalune oli punane, päev seisis auru, suitsu sees. Parme ja sääski oli nii palju, et päeva läbi ei näinud.
EKLA, f 200, m 8:4, 73/4 (III,3) < Tori khk., Suigu v., Küüne t. – Ada Piirak < Jaan Sakkeus, 74 a. (1925)

Sindi, Sauga, Tammiste, Taali ja Tori vald käisid Taali metsa kustutamas. Kustutajatel oli iga 10 mehe pääle üks kümnik, kes vaatas, et mehed ei maga, vaid tuld kustutavad. Tuli käis 2-3 korda metsast kõrgemal.
EKLA, f 200, m 8:4, 74 (III,3) < Tori khk., Metsaküla k. – Ada Piirak < Jaan Tilk, 77 a. (1925)

Teine aasta andis Taali parun kustutajatele põlenud metsast nii palju viisu niinesi, kui keegi soovis.
EKLA, f 200, m 8:4, 74 (III,3) < Tori khk., Aesoo k., Kubja t. – Ada Piirak < Mihkel Tammann, 80 a. (1925)

Kuiva sui ajal oli suur kõhutõbi, mis palju ohvrid nõudis. Harilikult surid lapsed ja noored inimesed alla 20 aasta. Toris tulnud 20-30 surnut nädala pääle.
Ikaldusaastate mõjul oli ka nälg suur. Taluinimesed ajasid kudagi ikka läbi, kuid väiksemaapidajatel ja lahtistel inimestel oli väga raske. Keegi oli kuhugi väikse maa pääle elama asunud, teinud kartulid maha, need seisnud 3 nädalat maas, pole üles tõusnud. Näljaga pole muud teha olnud, kui võtnud kartulid üles ja hakanud sööma.
EKLA, f 200, m 8:4, 74/5 (III,3) < Tori khk., Arakaoja t. – Ada Piirak < Peet Tammann, 76 a. (1925)

Vilja toodud väljamaalt sisse ragaski kottides (10 puuda), mis 15 rbl maksnud.
EKLA, f 200, m 8:4, 75 (III,3) < Tori khk., Leviküla k., Karuoja t. – Ada Piirak < Madli Tilk, 69 a. (1925)

Riiast toodi laevaga vilja Pärnu, säält tõi vald selle valla aita, kust see siis rahvale välja jagati.
EKLA, f 200, m 8:4, 75 (III,3) < Tori khk., Arakaoja t. – Ada Piirak < Peet Tammann, 76 a. (1925)

Tori vald toonud Riiast 100 tsetverti vilja. Mõne päeva pärast olnud aga ait tühjaks viidud. Suurem talu saanud 2 vakka, vähem talu – ½ -1 vakk.
EKLA, f 200, m 8:4, 75 (III,3) < Tori khk., Aesoo k., Kubja t. – Ada Piirak < Mihkel Tammann, 80 a. (1925)

Vana tagavara oli magaskiaitadest juba I aastal ära võetud.
EKLA, f 200, m 8:4, 75 (III,3) < Tori khk., Riisa k., Ado-Jaani t. – Ada Piirak < Ado Stern, 80 a. (1925)

Neil ikaldusaastail söödi väga vaevaliselt. Erned ja oad oli kuumus ära võtnud, suppi polnud millestki teha. Kartulid pesti puhtaks, raiuti siis kapsa rauaga õige peeneks, pandud jahu pääle, keedetud ära – see olnud siis söök. Põldudelt korjatud ohakaid ja tehtud sellest suppi. Olnud kange soola puudus. Et suppi soolaseks saada, selleks leotatud soolaseid riistu.
EKLA, f 200, m 8:4, 75/6 (III,3) < Tori khk., Aesoo k., Sepipaja t. – Ada Piirak < Tiiu Riis, 80 a. (1925)

Hapu piimale keedetud kaera jahu rokka hulka, see olnud siis söögiks, ka kilet tehtud mõnikord.
EKLA, f 200, m 8:4, 76 (III,3) < Tori khk., Leviküla k., Saksale t. – Ada Piirak < Anna Tohver, 54 a. (1925)

Vaesemad lapsed pandud külakorda käima – ühe kõhutäie saanud siit talust, teise säält. Rätsepa Vanatoa Juhan olevat üks jõukam mees olnud, võtnud vaesemaid lapsi oma juure.
EKLA, f 200, m 8:4, 76 (III,3) < Tori khk., Viira – Ada Piirak < Martson (1925)

Vili, mis roguski kuulides toodud, olevat sageli halb ja kopitanud olnud, üks toonud ka kuuli, olnud aga roguskit täis topitud.
EKLA, f 200, m 8:4, 76 (III,3) < Tori khk., Metsaküla k., Torilaane t. – Ada Piirak < Juhan Linse, 64 a. (1925)

Taluperemehed käinud kaugemalt vilja ostmas – Järvamaalt ja Virtsjärve äärest.
Tööpuudus olnud suur, kes vähegi saanud, katsunud oma peremehe juures koha pääl olla. Kõhutäie eest pakkunud inimesed endid tööle.
EKLA, f 200, m 8:4, 76 (III,3) < Tori khk. – Ada Piirak < (1925)

3-4 nädalat enne Jaani tulnud Kubja tallu üks noormees ja palunud tööle võtta. Peremees olnud küll vastu, ütelnud – mul eneselgi vähe leiba, ka tööd enne heina aega vähe. Mees palunud aga ikka, viimaks pannudki peremees ta metsa raiuma. Mees raiunud 2 nädalat metsa, äraminnes pole tahtnud sugugi raha võtta. Viimaks öelnud – kui natuke tubaka raha annate. Peremees annud 4 rbl. Mees tänanud väga, ütelnud – nüüd juba heina aeg, ehk leian kusagilt teenistust.
EKLA, f 200, m 8:4, 76/7 (III,3) < Tori khk., Aesoo k., Kubja t. – Ada Piirak < Mihkel Tammann, 80 a. (1925)

Ehk inimestel küll suur puudus, pole siiski mitte varastet, suur hirm olnud vitsa ees.
EKLA, f 200, m 8:4, 77 (III,3) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Tammiste vald olnud veel orja vald, siin olnud sulaseid vaja. Nälja aastail tulnud inimesed siia, et tööd ja süüa saada.
EKLA, f 200, m 8:4, 77 (III,3) < Tori khk., Tammiste v., Võlla k., Patsi t. – Ada Piirak < Hendrek Reinhold, 79 a. (1925)

Sel ajal ehitet Taalis 2 teed: Põlendmaa ja Jõhve küla tee, kroonu annud abi, kuid Taali mõis kasutanud selle oma jaoks.
EKLA, f 200, m 8:4, 77 (III,3) < Tori khk., Kõrsa t. – Ada Piirak < Juhan Alberg, 53 a. (1925)

Päevas käinud 12-15 leivakannika tahtjat last. Kellel kannikas juba kotis, sellele pole enam antud.
EKLA, f 200, m 8:4, 77 (III,3) < Tori khk., Kaseküla k., Kadaka t. – Ada Piirak < Jaan Miller (1925)

Väiksed lapsed tulnud aga sisse, küsinud – kas teil on leiba. Pererahvas olevat ikka küsinud – kust kohast oled? – Kõige rohkem olnud ikka Kabalast.
EKLA, f 200, m 8:4, 77/8 (III,3) < Tori khk., Mannare k., Soone t. – Ada Piirak < Kadri Jurs, 82 a. (1925)