Suusõnaline traditsioon - Ajaloolised isikud - Riigivalisejad, kohaliku tähtsusega tegelased

Riigivalitsejatest (kindr.-kubernerid, kubernerid jt) ei kuulnud ma rahvast midagi rääkivat, küll aga enam-vähem kohaliku tähtsusega isikutest. Neist tuntumad oleks:
a. kirikuõpetajad. Siin on rahva keskel kõige rohkem mälestusi õpetajaist: Benedict August Friedrich Offe 1809–1850 Tori õpetaja ning Christian Emil August Offe 1850–1876 õpetajaks Toris. Neid kutsub rahvas lihtsalt – vanem ja noorem Offe, või Offe isa ja Offe poeg. Iseäranis palju mälestusi on Offe nooremast.
Mõlemad on aga rahva keskel tuntud kui väga rikkad ja ihnsad mehed. Vanem Offe kokutanud rääkides. Iga pühapäeval, kui Amen öeldud, teatanud ta rahvale – kiriku mõisas on hääd Rootsi rukist, idanenud kaera seemet, erneid, ube jne müüa.
EKLA, f 200, m 8:4, 80/1 (III,4) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Isegi köstri raha ristimisel, nn vee raha, võtnud ta omale.
EKLA, f 200, m 8:4, 81 (III,4) < Tori khk., Tori – Ada Piirak < Habicht (1925)

Poodist ostnud ta naela viisi heeringaid, toonud ühe kaupa küünlaid jne.
EKLA, f 200, m 8:4, 81 (III,4) < Tori khk., Aesoo k., Kubja t. – Ada Piirak < Mihkel Tammann, 80 a. (1925)

Offe nooremal olnud toa nurk vask raha täis, neid lükanud ta jalaga kokku, et laiali ei jookseks.
Torist lahkudes olnud tal 25 000 rbl seisu raha, mis summast ta lesk 1914. aastal 5 rbl Tori vaestele pärandanud. Sõja tõttu jäänud aga raha saatmata.
Offe noorem olnud väga uhke oma raha pääle. Staeli mõisa selleaegse mõisniku v. Staeli ajal peetud 250 aasta juubeli puhul, mis peeti jänese aias lahtise taeva all jumalateenistuse ja lõpuks sööminguga, Taali talupoegele ja Tori valla ametnikkele, ütlenud ta tee pääl kutsar Kaarlile, kui see Vändra Sokolowskit ta hää kõneanni pärast kiitnud – Ja, lõuad on tal kuradil hääd küll, aga raha tal pole.
EKLA, f 200, m 8:4, 81/2 (III,4) < Tori khk., Tori – Ada Piirak < Habicht (1925)

Üks Sindi vabriku tööline kuulnud, et Offe väga rahaahne olla ja kunagi suuremast rahast tagasi ei anna. Tööline pole sellest hoolinud, läinud lauale kirjutama, annud õpetajale 5 rbl ja soovinud raha tagasi. Õpetaja aga kostab – selles asjas ülejäämist pole. Polnud midagi teha. Mees läinud ära, võtnud kiriku teel kõrtsist julgust, läinud siis kiriku ja säädnud enese lauarahva seas esimesele kohale. Kui õpetaja karika ulatanud, joonud mees selle põhjani (mõeldes muidugi – ka siin pole ülejäämist.) Õpetajal pole midagi teha olnud, viina enam pole olnud, ütelnud siis ülejäänud lauarahvale – Kui jälle tulete, saate jälle. –
EKLA, f 200, m 8:4, 82 (III,4) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Offe armastanud ilusaid hobuseid. Kord näinud ta Riisa küla Ado-Jaani peremehel ilusat halli täkku. Peremees tulnud pühapäeval laua kirikusse. Offe viina andes ütelnud mehele õnnistussõna asemel – Kas sul see suur, tore täkk veel alles on? – Mees vastab – Jah, on. – Õpetaja: – Noh siis rüüpa veel kord, pääle kirikut vahetame.
Jumala sõnast pole Offe hoolinud, pole sellest ka rääkinud. Kord hakanud ta kantslis näitama, kuda vanasti tantsiti ja kuda nüüd tantsitakse, ise keksinud aga kantslis.
EKLA, f 200, m 8:4, 82/3 (III,4) < Tori khk., Rätsepa t. – Ada Piirak < Jüri Link, 52 a. (1925)

Kord haugutanud ta kirikus inimesi abiellumise asjus, miks võtavad kaugelt, tundmata inimese naiseks, miks ei võta selle, keda juba läbi näinud. Ise ütelnud – ega minulgi parem pole, mina ka võtsin kaugelt.
EKLA, f 200, m 8:4, 83 (III,4) < Tori khk., Mannare k., Soone t. – Ada Piirak < Kadri Jurs, 82 a. (1925)

Offe noorem oli abielus kellegi uhke kindrali tütrega Peterburist, kes meest ohjes hoidis, kes väga külge hakkavaid haigusi kartis. Pääle iga kirikust ja talust tuleku puhastanud ja suitsetanud ta õpetaja riideid. Õp. Offe katsunud sellepärast harva ukse linki käega, lasknud enesel ikka ukse lahti teha või vajutanud küünarnukiga ukse lahti ja tulnud nii tuppa. Nii kord Selja kooli katsumisel – teeb küünarnukiga ukse lahti, pistab pää ukse vahelt sisse, lausub – No, olete ikka kõik ilusti siin, – hääd tervist – see oli kõik kooli katsumine.
EKLA, f 200, m 8:4, 83/4 (III,4) < Tori khk., Tori – Ada Piirak < Habicht (1925)

Kooli katsumist toimetanud ta üldse väga loiult, küsinud ainult õpilaste arvu.
EKLA, f 200, m 8:4, 84 (III,4) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Kord tulnud ta kooli katsuma. Kooliõpetaja võtab tal kasuka seljast, paneb varna. Offe hõõrub käsa, ütleb – võtke tahvlid, kirjutage: ilm on külm, lund sajab, tee on lumine, teel on palju voorisid. Seda ütleb ta kõik nii ruttu, et mõni vaevalt tahvli sai võtta. Siis käseb õpetaja tahvlid tuua, vaatab, mõnel ei tähtegi pääl. Lausub – no, siin pole ju midagi. Vaatab tahvlid läbi, ütleb siis – hää küll, tooge mu kasuk. Nii oli katsumine mööda ja Offe sõitis ära.
Kord tuleb Offele meele, vaja kooli katsuma minna. Oli parajasti pühade vaheaeg. Õpetajal pole seda aga mõttessegi tulnud. Läinud Levile. Vaatab uksest sisse, – rehetuba lambaid täis ning perenaine niidab neid, koolitoas ei ühtegi last. „No-noh, kus siis lapsed on jäänud,” küsib Offe. Perenaine vastu – õpetaja-härra, nüüd ju pühade vaheaeg, ega lapsed nüüd koolis ole. – „Ah nii,” vastab õpetaja ja sõidab ära. „Kohe unustas ta aga, et pühade vaheaeg on ja sõitis edasi Puista. Tuleb vastu vana Puista Jaan, küsib, – no, kuhu õpetaja-härra lähevad? Õpetaja vastu: „Lähen Viira kooli katsuma.” Puista Jaan ütelnud siis jälle, et pühade vahel kooli pole ja nüüd sõitnud Offe koju.
EKLA, f 200, m 8:4, 84/5 (III,4) < Tori khk., Aesoo k., Kubja t. – Ada Piirak < Mihkel Tammann, 80 a. (1925)

Ka teiste ametitalituste juures olnud Offe noorem väga loid. Kord ristinud ta last käärkambris istudes, laps emaga pooleldi ta selja taga, risti teinud ka nagu selja taha, ilma lapse pääle vaatamata.
Üht Sindi surnut (vana poiss) matnud ta lühidalt, tähendades: – vana inimene on nagu vana kasukas, paikad ühest kohast, käriseb teisest kohast jälle lõhki – amen –.
EKLA, f 200, m 8:4, 85 (III,4) < Tori khk., Tori – Ada Piirak < Habicht (1925)

Üht teist surnut matnud ta ka umbes järgmiselt: – Nüüd seisad sina siin, ei liigu sinu käsi, ega liigu sinu jalg, nüüd viigem teda ära.
EKLA, f 200, m 8:4, 85 (III,4) < Tori khk., Rätsepa t. – Ada Piirak < Jüri Link, 52 a. (1925)

Ka leeriõpetuse juures armastanud Offe asja lühidalt teha, et aga kaelast ära saab. Näiteks:
Offe tuleb sisse, läheb ühe juure, ütleb: – Tee testament lahti, loe! Siis läheb teise juurde, ütleb: „Jaan Mardi p. Juurikson, kas sa oskad ka iseenesest Jumala poole palvetada?” Juurikson tuleb, peatub Offe selja taga, ütleb siis: – Issand, ole mu vaese patusele armuline. „Tubli,” vastab õpetaja. Siis küsib ta edasi: „Mihkel Mihkli p. Tammann, kas tead, kes see on, kes inimest Issanda poole kutsub?” Õpilane vastab: – See on üks usklik süda. – See oli siis küllalt üheks päevaks. Kui leeris mõni oli, kes hästi vastas, kiitis Offe kirikus seda leeri, olgugi et kõik teised rumalad olid. Vastasel korral sõimanud ta aga seda leeri.
EKLA, f 200, m 8:4, 86 (III,4) < Tori khk., Aesoo k., Kubja t. – Ada Piirak < Mihkel Tammann, 80 a. (1925)

Kui Sindi vabrikus koleera möllas, jättis ta kõik kiriklised talitused köstri hooleks ja ehitas kirikmõisa ette tee poole aia, et keegi säält tema juure sisse ei pääseks. Ta ei matnud ka ühtegi koleerasse surnut, mis umbes 250 surnut aastaga nõudis.
Offe nõudnud väga austamist. Kord ütelnud ta mööda mineva noormehele: – Kui saksad teel käivad, pead sa ikka mütsi maha võtma.
EKLA, f 200, m 8:4, 86/7 (III,4) < Tori khk., Tori – Ada Piirak < Habicht (1925)

Ning teinekord – mehele, kes talli ukse ees seisnud ja tema tulekul mütsi maha pole võtnud: – Kas sa neljandat käsku ei tunne.
Offe noorem ja ka vanem olnud suured kaardimängijad ning mänginud mõnikord koguni üksinda. Sellest nende kirest teab rahvas kõiksugu lugusid jutustada, millest siin mõne ette toon:
EKLA, f 200, m 8:4, 87 (III,4) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Taali härra – Jänese Jaan – ja vanem Offe olnud mõlemad kaardimängu sõbrad. Õpetaja sõitnud tõllaga Taali mõisa, kus mõisnikul suur kunstlik mägi olnud, mille südames suur võlvitud kelder. Selle mäele viinud üles teerada. Mäel kasvanud ilupuud ning keskel lagedal platsil asunud laud ja toolid. Siin alganud kaardimäng õpetaja ja mõisniku vahel. See kestnud hommikuni, mil kutsar õpetajale meele tuletanud, et tarvis kiriku minna.
EKLA, f 200, m 8:4, 87/8 (III,4) < Tori khk., Sohlu k., Lõusa t. < Mannare k. < Tammiste v., Röövliaugu –Ada Piirak < Juhan Oidermann, 78 a. (1925)

Offe noorem armastanud kaarte mängida. Kord sõitnud ta kutsariga teine teise hobusega talvel Sindi vabriku. Sääl mängitud kaarte, joodud. Viimati asutud kojuteele. Kutsar sõitnud oma hobusega ees, õpetaja – taga. Kutsar esiti vaadanud tagasi, kas õpetaja ka järele tuleb, näinud et tuleb. Viimati jõudnud koju, näeb, tuleb ka õpetaja hobune, kuid ilma õpetajata. Kutsar läinud ruttu tagasi õpetajat otsima. Leidnudki ta joobnult Kurina sillal maas. Offe olnud küll ihnus mees, aga annud nüüd kutsarile 10 rbl, et see asjast vaikiks.
EKLA, f 200, m 8:4, 88 (III,4) < Tori khk., Aesoo k., Kubja t. – Ada Piirak < Mihkel Tammann, 80 a. (1925)

Offe noorem on suur humorist olnud, mida näha on tema kiriku kroonika kirjutamisest, mida tõendab ka see, et ta kirikuvalla taludele huvitavad nimed pannud. Talu saanud nime peremehe iseloomu järele nagu näiteks:
Lõusa talu saanud nimeks „Koidutäht”, sest peremees olnud lahke, jutukas ning õpetaja ütelnud: „Kui ma seda Lõusa Marti näen, siis paistab nagu koidutäht.” Tõõtsa talu peremees olnud ühe silmaga, talu nimeks pandud „Suurtükk”. Aru talu peremehel pole kunagi raha maksa olnud – talu nimeks pandud – „Rahaauk”. Semple talu nimeks pandud „Muskulinna”, sest sääl olnud vahva arst, kelle juures väga palju rahvast käinud. (eelnevad nimed olen kuulnud – Nimestikus nr 1-elt)
EKLA, f 200, m 8:4, 88/9 (III,4) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Tiiniidu talu nimeks – „Vaalaskala”, sest peremehe nimi olnud Kiisk.
EKLA, f 200, m 8:4, 89 (III,4) < Tori khk., Oreküla k., Tiiniidu t. – Ada Piirak < Elts Pärn, 74 a. (1925)

Sohlu talu peremees olevat palju kaarte mänginud, talu nimeks saanud „Mänguvälja”.
EKLA, f 200, m 8:4, 89 (III,4) < Tori khk., Oreküla k., Mäeltmardi t. – Ada Piirak < Maria Puust, 39 a. (1925)

Männiku talu nimeks – Videvik, Vahelta – Armuaia. Siis veel – Soodama, Komorra, Kreposti, Jeeriko, Pulma, Kulla jne jne.
EKLA, f 200, m 8:4, 89 (III,4) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Kirikumõisa maad jaganud Offe umbes 80 a tagasi sarnasel viisil, et praegune kirikumõis keskmise talu suurune on, mitmes lahusolevas tükis ja võimalikult halbade piiridega. Ise ütelnud: „Mina olen siin hästi elanud, aga oma järeltulijale tahan sarnased piirid jätta, et te siin elada ei saa”.
EKLA, f 200, m 8:4, 89 (III,4) < Tori khk., Tori – Ada Piirak < Habicht (1925)

Teistest õpetajatest ei räägi rahvas peaaegu midagi, vast ainult õpetaja Raedlein`ist, kes vene usu vastu võidelnud ja suurt vahet vene ja luth. usulaste vahel teinud. Ta olevat segaabielupaare laulatanud, nende lapsi ristinud ning olevat lõpuks, kui kohus ta ametist tagandanud, enese ära kihvtitanud. (Kiriku kroonikast näeme aga, et ta südame rabandusesse suri – 1895. Võib olla tekitas see äkiline surm rahva sees selle arvamise.)
b. mõisnikud. Rahva suus kõige enam tuntud on „Taali härrad” ja eriti just „Jänese Jaan”. (Nii palju, kui juttudest selgub, on see Joh. Erich Stael v. Holstein, kes 1804 Taali mõisa härraks sai. / L. v. Stryk – Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Dorpat 1877/) Selle nime saanud Taali härra järgmiselt:
EKLA, f 200, m 8:4, 90 (III,4) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Kuningate eeskujul olnud ka Taali härral naljategijaks narr, nimega „Nõmme Tõnis”. Kord ütlenud narr härrale nõnda: – Kõigil inimestel on oma kindlad sõimunimed, teil aga pole. „Noh, missuguse nime sa siis minule oled arvanud,” küsib härra. – Selle nime, mis teie kohta tõesti kohane on, – Jänese Jaan – sest, et te jahimees olete ja neid loomi rahus elada ei lase. Aga prouale soovin ka lihtsat nime. Kui teie – Jänese Jaan – siis olgu naine – Maasika Ann, sest ta himustab ikka maasikaid.” Rahvale saanud need nimed teatavaks ja isekeskil nimetanud ta härrasid ikka – Jänese Jaan ja Maasika Ann.
EKLA, f 200, m 8:4, 90/1 (III,4) < Tori khk., Sohlu k., Lõusa t. < Mannare k. < Tammiste v., Röövliaugu –Ada Piirak < Juhan Oidermann, 78 a. (1925)

Taali mõisas olnud rätsepp, sõimunimega „Manta”. Härra ja rätsepp sõimanud sageli üksteist vastamisi. Härra: „Manta Parlaks”, rätsepp jälle: – Jänese Jaan. –
EKLA, f 200, m 8:4, 91 (III,4) < Tori khk., Suigu v., Küüne t. – Ada Piirak < Jaan Sakkeus, 74 a. (1925)

Jänese Jaani isa olevat Pärnu linnapea olnud. Ta olevat Peetrile Pärnu linna võtmed annud, saanud Peetrilt siis tüki maad Kõrsa külas. Piiri ajamisega laiendanud ta siis seda maad.
EKLA, f 200, m 8:4, 91 (III,4) < Tori khk., Kõrsa t. – Ada Piirak < Juhan Alberg, 53 a. (1925)

Jänese Jaan olnud suur jahimees. 20. septembril olnud proua sünnipäev, siis alganud jaht. Talupoegile antud käsk, et igaüks oma lambaid hoidma peab. Talivilja põldudele pidanud mulgud sisse tehtama, et üle põldude minna saaks. Mulkude juures pidi latt püsti olema, õle tuust otsas, et mulgu koht tunda oleks. Jaht läinud Taalist Uulu, säält Audru, säält Tõstamaale.
EKLA, f 200, m 8:4, 91/2 (III,4) < Tori khk., Kõrsa k., Uheka t. – Ada Piirak < Julie Alberg, 78 a. (1925)

Taali mõisas oli Jänese Jaani ajal loomaed olnud, kus põdrad, hirved, paabud, jänesed ja palju imelisi loomi sees olnud.
EKLA, f 200, m 8:4, 92 (III,4) < Tori khk., Viinaaua t. – Ada Piirak < Kadri Kornfeld, 85 a. (1925)

Ühel päeval tulnud tallmeister kogeledes Jänese Jaani juure ja ütelnud: – Palun vabandada, härra, olen hoidnud küll, kuid teie sõidu märal on vars. – Parun: „Tohoo, kuda see siis juhtus?” Kutsar: – Palun vabandada, täna on 1. aprill. – Härra muiganud, annud tallmeistrile 3 rbl. Pärast kutsutud tallmeister aga talli juure ja antud 15 hoopi – kuda võis ta härrale valetada. –
EKLA, f 200, m 8:4, 92 (III,4) < Tori khk., Arakaoja t. – Ada Piirak < Peet Tammann, 76 a. (1925)

Jänese Jaani ajal olnud Taali mõis väga väike. Tema aga laiendanud seda tublisti. Kord kutsunud ta Torist oma sõbralisi talupoegi, Kilingi metsahärra ja oma metsavahid mõisa pidulikule söömingule. Lauast tõustes palunud ta külalisi Taali mõisale uut piiri ajama minna. Külalised läinudki ja ajanud piiri, mille järele Taali hulk maad juure saanud, ka Jõhve küla ja Koonu Tooma talu. Piir läinud nüüd Sipla kasest (Vaata käesolev aruanne lhk. 16-17), mis kasvas postmaantee ääres. Randivälja küla langenud hiljem luth. kiriku maaks. Kilingi tamme pakk uputatud Vingerja auda. Enne olnud mõisal ainult 30 talupoega, nüüd suurenenud see arv aga tublisti.
Koonu Toomas pole aga koha päält välja tahtnud minna. Jõulu laupäeval tulnud must kinnine tõld Koonu Tooma maja ette. Mehed tulnud tõllast välja, võtnud Koonu Tooma kahe pojaga vangi, naine põgenenud aga ära. Mehed pandud tõlda ja viidud ära. Sest ajast kadunud Toomas poegega nagu tina tuhka, Tooma maad aga ühendet mõisaga. Jänese Jaan ise rääkinud aga – nüüd on mul lausa põld.
EKLA, f 200, m 8:4, 92/3 (III,4) < Tori khk., Sohlu k., Lõusa t. < Mannare k. < Tammiste v., Röövliaugu – Ada Piirak < Juhan Oidermann, 78 a. (1925)

Taali saksad pole üldiselt väga hullud olnud, kuid olnud hästi sõnakad. Viimane parun pole aga sõna pidanud.
Jänese Jaani pojad olnud:
Johann – Uulu härra
Heinrich – Taali "
Hans – Tõstamaa härra
EKLA, f 200, m 8:4, 93 (III,4) < Tori khk., Aesoo k., Kubja t. – Ada Piirak < Mihkel Tamman, 80 a. (1925)

Taali härra Hendrik olnud tige mees, kui teomees talle vastumeelt, annud aga piitsaga. Tema ajal olnud suur puu parvetamine. Kord näinud üht parvetajat, kes purjus, annud sellele piitsaga vastu nägu. Kuid õhtul, pääle töö, olnud ta kärmas ise viina andma.
EKLA, f 200, m 8:4, 94 (III,4) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Henrik annud aga iga aasta Jaanipäeval rahvale pidu. Õlut ja viina olnud võtta lõpmata. Ka saiu toodud. Üks olnud vankri pääl ja pildunud vankrilt rahvale saiu.
EKLA, f 200, m 8:4, 94 (III,4) < Tori khk., Raba k., Nõmme t. – Ada Piirak < Jaan Nõmme, 83 a. (1925)

Tammiste mõisa härrad Seebergid olnud umbkeelsed venelased. Asjaajamine ja valitsemine olnud kõik kurja kubjas Toots`i käes.
EKLA, f 200, m 8:4, 94 (III,4) < Tori khk., Röövliaugu, Kaasiku t. – Ada Piirak < Jaan Kask, u 53 a. (1925)

Tammiste viimase härra eelkäija olnud väga vali mees. Tal olnud terve kubu vitsu toas oma teenrite jaoks, igaühele oma vastav vits. Üks teener olnud õige suur ja paks, selle jaoks olnud ka suur ja tugev vits.
EKLA, f 200, m 8:4, 94 (III,4) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)


Härra võtnud Venemaalt naise. Pulmaks tulnud ka naise sugulased siia. Vanaproua löönud tüdrukul ninast vere välja. Venemaa võõrad tüdrukult küsima – kust nina haiget saanud. Tüdruk vastu: – vanaproua togis –. Härral hakanud Venemaa võõraste ees häbi, põletanud siis vitsad ära.
EKLA, f 200, m 8:4, 94/5 (III,4) < Tori khk., Tammiste v., Metsaküla k., Kajuoja t. – Ada Piirak < Tõnis Oldsen, 75 a. (1925)

Kord lasknud Tammiste hr tüdrukule 100 hoopi vitsu anda, sest see võtnud põrandalt 20 kopikat.
EKLA, f 200, m 8:4, 95 (III,4) < Tori khk., Tammiste v., Piiri k., Otti t. – Ada Piirak < Kaarel Blumfeld, 79 a. (1925)

Sindi mõisa omanik Wöhrmann on Sindi suur kultuuri edendaja olnud, on Sindi vabriku asutanud, sood ja rabad põllumaaks teinud ja sellega rahvale palju tööd muretsenud. Et vabriku rahvale piima muretseda, asutanud ta Wöhrmannshofi (rahva keeles Lehmatall).
EKLA, f 200, m 8:4, 95 (III,4) < Tori khk., Sindi – Ada Piirak < Arak (1925)

Rahva jutu järele olevat tal 7-es Moosese raamat olnud, sest muidu oleks tal võimata olnud sarnast mürakat nagu Sindi vabrik, üles ehitada.
Ta elanud toredasti, pidanud 16 sõidu hobust. Neid rakendatud kord päevas 4-ja tõlla ette, käitatud Kurina oja sillani, viidud siis Sindi talli tagasi.
Wöhrmann saatnud kalevit nelja hobuse vankritega üle maa, Tori kaudu otsekohe Peterburgki, Sindi oma hobustega. Voori peremees olnud keegi vana Treublut. Ca 20 vangert olnud mõnikord üksteise järel, 80-e hobusega.
Wöhrmann ütelnud kord kubjale: – Maantee ääres vaja paremini väetada, et rahvas näeks, kui hästi vili meie põllul kasvab.
EKLA, f 200, m 8:4, 95/6 (III,4) < Tori khk., Tori – Ada Piirak < Habicht (1925)

Rahva vastu olnud Wöhrmann hää.
EKLA, f 200, m 8:4, 96 (III,4) < Tori khk., Raba k., Kägu t. – Ada Piirak < Ado Kägu, 66 a. (1925)

Wöhrmanni naine olnud vene usuline, lasknud enesele kabelikese ehitada, kus talle üksinda teenistust peetud. Vabriku taga, mõisa põldude sees olnud veel ca 30 a tagasi kabelikest näha.
EKLA, f 200, m 8:4, 96 (III,4) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Wöhrmann on Riias Wöhrmanni pargi asutanud ja linnale kiriku ehitanud.
Von Peerson, hiljem Tori mõisa valitseja, on Tori mõisa põlde laiendanud, kivisid koristanud, Tori mõisa korda seadnud.
EKLA, f 200, m 8:4, 96 (III,4) < Tori khk., Tori – Ada Piirak < Habicht (1925)

Iseäranis koolide eest hoolises ta. On aastas 2 korda koolimajad läbi käinud.
EKLA, f 200, m 8:4, 96 (III,4) < Tori khk., Aesoo k., Kubja t. – Ada Piirak < Mihkel Tammann, 80 a. (1925)

Von Baranoff kuulus ka Tori võimumeeste hulka. Ta oli mõisa valiseja, kes ka Tori kõrtsi ehitada lasi. Et rahvas Selja kõrtsi juures tihti kakelnud, oli ta läbi metsa tee Selja kõrtsi juure raiuda lasknud. Mõisa trepilt vaadanud ta siis pikksilmaga Selja kõrtsi. Kui kaklejaid näinud, läinud ta sinna neid piitsutama.
EKLA, f 200, m 8:4, 97 (III,4) < Tori khk., Tori – Ada Piirak < Habicht (1925)