Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Orjaaeg - Kohustused ja maksud

Kohustuste ja maksude hulka, mis talupoeg mõisnikule võlgnes, kuulusid kõige päält teopäevad.
Päästale külas, Linaoja talus on alal hoidunud vakuraamat 1804. a kohta.
Talus oli üldse 4 töötegijat, ühes peremehe ja perenaisega, – 2 meester, 2 naister. Raha aru järele teeb talu üldse 14 taalr. 68 1/6 R. tingi.
Siia hulka kuulus:
A. Vaku tegu:
Iga nädal 1½ lojuse päeva, mis terve aasta kohta 78 päeva teeb.
Jüripäevast Mihklipäevani, nädalas 1½ jala päeva – kokku – 34½ jala päeva.
B. Oli teopäevad:
Sõniku vedu juures 6 hobusepäeva. Tali- ja suivilja lõikuse juures 24 jalapäeva.
Vilja peksmise ja harimise juures 6 jala p.
Hoonete ehituse ehk kohenduse juures 15 jalap.
Puude ja kivide vedamise juures hoone ehituse tarvis – 5 hobusepäeva.
Mõisa killavoori tarvis – 24 hobusepäeva.
Korralised, ehk mõisa karjatsed 7½ jalap.
Kokku oli päevi teha: 113 hobuse- ja 87 jalapäeva.
D. Kümnes ja maks:
3 7/40 vakka rukkid
– " odre
1¼ " kaeru
1 [leisikas] nuustitud linu
2½ " humalaid
2½ " linast lõnga
2½ " võid
7½ tunti heinu
½ lammast
1 kana
5 muna
1 lehma lõõg
¼ kotti
½ sld. puid, mis 6 jalga kõrguti, 6 jalga laiuti ja iga halg 1 küünar ja 1 korter pikk
105 kop kohtu raha.
1 palk, 5 sld. pikk, 9 tolli ladvast.
Siia juure kuulusid veel mitmed maksud ja kohustused, nagu:
nekruti raha, moon ja riided; posti moon ja -jaama mees; jaama hoonete ehitamine; kiriku ja kiriku mõisa hoonete ehitus ja kohendus; kiriku õpetaja, köstri, koolmeistri kümnis ja abi teopäevad; valla aida ehitamine ja vilja maks; maantee silla ja kiriku teede tegemine; mitmesugused küüdid; valla kohtumeeste palk; huntide peletamine ja hundipoegade hukkamine.
Teopäevade arv olenes talu suurusest ning need olid kontrahtis kindlaks määratud.
EKLA, f 200, m 8:4, 99/101 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Keskmise talu pääle (150 vakamaad) oli aasta ringi hobusemees väljas, jalamees veel pääle selle. Lõikuse ajal pidi kogu perega mõisa põllul olema.
EKLA, f 200, m 8:4, 101 (III,5) < Tori khk., Põua karjamõis – Ada Piirak < Ann Steinberg, 78 a. (1925)

20 taalri koha päält käis 2 meest sui kui talv mõisas, kolmas oli veel mõnikord kõrval.
EKLA, f 200, m 8:4, 101/2 (III,5) < Tori khk., Muti k., Lepiku t. – Ada Piirak < Liisu Pool, 70 a. (1925)

Patsi talu Tammistes, mis keskmise suurusega, teinud mõisale üle 500 päeva aastas. Väiksemas talus olnud aasta otsa teomees 1 nädal mõisas, 2 nädalat kodu.
EKLA, f 200, m 8:4, 102 (III,5) < Tori khk., Tammiste v., Võlla k., Patsi t. – Ada Piirak < Hendrek Reinhold, 79 a. (1925)

Sakkeus`e vanematel olnud umbes 7 vakam. põllumaad, 10 vakam. heinamaad, selle päält olnud aasta ringi 3 päeva nädalas mees mõisas.
EKLA, f 200, m 8:4, 102 (III,5) < Tori khk., Suigu v., Küüne t. – Ada Piirak < Jaan Sakkeus, 74 a. (1925)

Aru talus olnud 150 vakamaa päält 2 meest aasta ringis mõisas, ka abimees veel. Aastas oli 850 teopäeva teha.
EKLA, f 200, m 8:4, 102 (III,5) < Tori khk., Mahlema k., Aru t. – Ada Piirak < Jakob Matson, 82 a. (1925)

Suure talu päält oli 4-5 inimest suvel ja 2-3 inimest talvel mõisas.
EKLA, f 200, m 8:4, 102 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Pärismõisates olnud ka sannameestel päevad teha.
EKLA, f 200, m 8:4, 102 (III,5) < Tori khk., Suigu v., Kaupmehe t. – Ada Piirak < Toomas Tomson, 84 a. (1925)

Teoline oli harilikult ikka meesterahvas, naisterahvad käisid päevi tegemas.
Pääle teopäevade, s.t. aasta läbi iga nädala jaoks kindlaksmääratud päevade, olid veel heina ajal heina vakamaad, lõikuse ajal – lõikuse vakamaad, mõisa lambaniidud, rehepeksmine jne jne.
EKLA, f 200, m 8:4, 102 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Et teopäevi ära teha jõuaks, selleks pidas talu vähemalt ühe võõra sulase ja teenija. Sulast ja teenijat saadi ka kohtu teel. Kui näiteks ühel mitu poega või tütart, teisel aga sulast või teenijat tarvis, läks ta mõisa ja palus härrat. Kohus mõistis siis ühe lapse sinna teenima.
EKLA, f 200, m 8:4, 103 (III,5) < Tori khk., Tammiste v., Metsaküla k., Kajuoja t. – Ada Piirak < Tõnis Oldsen, 75 a. (1925)

Teomehele pandi nädala leivakott ühes – leib, karbiga räimi, võid, ka liha ning 6-7 toobine piima lass – suvel, talvel – taari lass. Juba nädala algul hakati pääle iga sööki piimalassi kaevust veega täitma, et sisu otsa ei lõppeks. Nädala lõpul võis vaevalt tunda, et vedelik lassis piim on.
EKLA, f 200, m 8:4, 103 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Pühapäeval tehti teoliste leivakotid valmis. Esmasp. hommikul, enne koitu pidi juba mõisas olema, kui hiljaks jäi, oli üks teopäev kaotsis. Nädal otsa oli teoline mõisas. Öösel magasid kõik – naised ja mehed nn teorehes õlgede pääl – aeti nagu veised rehte –
EKLA, f 200, m 8:4, 103 (III,5) < Tori khk., Muti k., Lepiku t. – Ada Piirak < Liisu Pool, 70 a. (1925)

Laup. õhtul, pääle päikese loojaminekut võis teoline koju minna.
EKLA, f 200, m 8:4, 103 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Tori mõisa teoline teinud oma jao künnitööd ära, et siis koju minna, 20 versta kaugele. Päev pole veel looja läinud. Ta näidanud töö kubjale ära ja kubja lubanud tal koju minna. Härra, kes seda nägema juhtunud, et tööline juba minemas, vihastanud kubja üle ja löönud teda 2 korda kepiga.
EKLA, f 200, m 8:4, 104 (III,5) < Tori khk., Sohlu k., Lõusa t. < Mannare k. < Tammiste v., Röövliaugu – Ada Piirak < Juhan Oidermann, 78 a. (1925)

Iseäranis kauge oli Tammiste valla teomeestel alla Suurde mõisasse käia.
EKLA, f 200, m 8:4, 104 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Tõnis Oldsen`i isa elanud Raidla külas ja käinud siit all mõisas teol. Laup. õhtul hakanud ta mõisast koju tulema, saanud pühapäeva hommikul koju. Puhanud siis tüki aega ja hakanud mõisa tagasi minema, et hommikul õigeks ajaks kohal olla.
EKLA, f 200, m 8:4, 104 (III,5) < Tori khk., Tammiste v., Metsaküla k., Kajuoja t. – Ada Piirak < Tõnis Oldsen, 75 a. (1925)

Lõikuse- ja heina tükkide suurus olenes ka talu suurusest ära. 4-5 vakamaad oli rukkid lõigata, pääle selle veel kaerad, odrad, mõnes kohas isegi 7-8 vakamaad.
EKLA, f 200, m 8:4, 104 (III,5) < Tori khk., Aesoo k. – Ada Piirak < Tõnis Liidemann, 81 a. (1925)

Rukis lõigati sirbiga, suivili aeti vikatiga.
EKLA, f 200, m 8:4, 104 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Igaühel oli päevas 1 vakamaa heina niita ja 2 vakamaad loogu võtta.
EKLA, f 200, m 8:4, 104/5 (III,5) < Tori khk., Muti k., Lepiku t. – Ada Piirak < Liisu Pool, 70 a. (1925)

Oli tüki töö, kui õhtul tükk valmis pole olnud, saanud sugeda.
EKLA, f 200, m 8:4, 105 (III,5) < Tori khk., Aesoo k., Kubja t. – Ada Piirak < Mihkel Tammann, 80 a. (1925)

Talvel raiusid teomehed mõisa metsas puid ja vedasid talve jagu puid mõisa.
EKLA, f 200, m 8:4, 105 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

4-ja versta tagant pidanud talvel enne valget 2 voori puid mõisa vedama.
EKLA, f 200, m 8:4, 105 (III,5) < Tori khk., Põua karjamõis – Ada Piirak < Ann Steinberg, 78 a. (1925)

Tammiste mõisast pidi hommikul hobusega kas Kuiaru või Röövliaugu metsa tulema, koorma pääle raiuma ja õhtuks mõisa viima.
EKLA, f 200, m 8:4, 105 (III,5) < Tori khk., Tammiste v., Metsaküla k., Kajuoja t. – Ada Piirak < Tõnis Oldsen, 75 a. (1925)

Põua mõisas oli päevatöö talvel – 6-e jalane süld puid metsast välja tuua ja öösel rehi peksa. Hiljem kadus pool tööd. – Kui süld puid ära raius ja Põua mõisa viis, siis oli hobusemehe päevatöö tehtud; jalamehel aga oli 1½ sld. puid raiuda.
EKLA, f 200, m 8:4, 105 (III,5) < Tori khk., Tammiste v., Piiri k., Otti t. – Ada Piirak < Kaarel Blumfeld, 79 a. (1925)

Raskemaks tööks oli rehepeks. Rukki rehed olid jalateomeeste jaoks, suivilja rehed – hobusemeeste jaoks.
EKLA, f 200, m 8:4, 105 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Üks nädal olid ühed talupojad, teine nädal – teised rehte peksmas.
EKLA, f 200, m 8:4, 106 (III,5) < Tori khk., Leviküla k., Jaanitoa t. – Ada Piirak < Andres Tilk, 88 a. (1925)

Rehepäevadel sai varem õhtule, siis öösel kell 12 või 1 tõusti üles rehte peksma.
EKLA, f 200, m 8:4, 106 (III,5) < Tori khk., Aesoo k. – Ada Piirak < Tõnis Liidemann, 81 a. (1925)

Rukki rehi oli päeva tõusuks peksetud, keskhommikuks oli teine rehi juba üleval.
EKLA, f 200, m 8:4, 106 (III,5) < Tori khk., Aesoo k., Kubja t. – Ada Piirak < Mihkel Tammann, 80 a. (1925)

Mõisa sõniku vedamisel ja kütise tegemisel pidanud osav mees olema, et ilma peksuta läbi saada.
EKLA, f 200, m 8:4, 106 (III,5) < Tori khk., Leviküla k., Jaanitoa t. – Ada Piirak < Andres Tilk, 88 a. (1925)

Tori mõisas pandud tropi kaupa sõnikut vedama. Kubjas olnud taga ja kiirustanud aga: – Sõida, sõida! Igaüks katsunud kärme olla, et mitte peksa saada. Mõisas tehtud lava üles ja vaadatud säält kiikriga, kuda talupojad töötavad.
EKLA, f 200, m 8:4, 106 (III,5) < Tori khk., Tohera k., Kople t. – Ada Piirak < Jaan Tomingas, 76 a. (1925)

Mõisal oli oma viinavabrik, sinna aeti talust inimesi viina ajama. Tammistes oli 5 kõrtsi, Toris järgmised kõrtsid: Sura, Soo, Veske, Selja ning kiriku juures 2 kõrtsi. Kõik need müüsid mõisa kümnise pääl viina ja õlut.
EKLA, f 200, m 8:4, 106 (III,5) < Tori khk., Aesoo k., Kubja t. – Ada Piirak < Mihkel Tammann, 80 a. (1925)

Igal talul oli oma tee tükk, nn silla tükk teha. Tori valla mehed teinud väga palju silla tükka, kuna pärismõisal vähem teha olnud.
EKLA, f 200, m 8:4, 107 (III,5) < Tori khk., Mannare k., Soone t. – Ada Piirak < Kadri Jurs, 82 a. (1925)

Siis olid veel lubjapäevad: Kui keegi maja ehitas, anti mõisast lubja. Selle eest tuli päevi teha.
EKLA, f 200, m 8:4, 107 (III,5) < Tori khk., Saaresoo k., Metsavahe t. – Ada Piirak < Mari Toht, 79 a. (1925)

Ka küünlaid käidud mõisas tegemas.
EKLA, f 200, m 8:4, 107 (III,5) < Tori khk., Rätsepa t. – Ada Piirak < Jüri Link, 52 a. (1925)

Pääle selle pidi vald veel mõisa korratüdrukud saatma. Aasta ringi olid korranädalad, üks nädal ühest talust, teine nädal teisest talust. Siin juures olid veel abikorralised.
Korratüdrukud söötsid, jootsid loomi ja lüpsid lehmi ja tegid muud, mis neile üles anti.
EKLA, f 200, m 8:4, 107 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Kui teolt koju minema hakati, said teopäevad opmanni juures üles märgitud.
EKLA, f 200, m 8:4, 107 (III,5) < Tori khk., Leviküla k., Jaanitoa t. – Ada Piirak < Andres Tilk, 88 a. (1925)

Teopäevad olevat pulkade pääle üles lõigatud.
EKLA, f 200, m 8:4, 107 (III,5) < Tori khk., Tohera k., Kople t. – Ada Piirak < Jaan Tomingas, 76 a. (1925)

Voorisid siin kihelkonnas kaugemale pole tehtud, kui Sind`ti ja Pärnu, pääasjalikult vilja ja viinaga.
EKLA, f 200, m 8:4, 107 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Vallast aetud mõisa kedrajaid, kes siin mõisaproua ülevaatusel villa, lina ja takku kedranud. Kui töö hää pole olnud, annud proua töötajaile vastu kõrvu. Inimesed ikka ohanud – oh, – oh! Proua siis küsinud: – Mis teie ohkate alati? Te teete vist küll palju pattu. –
EKLA, f 200, m 8:4, 108 (III,5) < Tori khk., Põua karjamõis – Ada Piirak < Ann Steinberg, 78 a. (1925)

Mõisast antud ka koju lõnga kedrada, need pidanud väga peened olema. Kodu pidi lõng valmis kedrama ja mõisas siis aspeldama. Selle juures aetud lõng enne nõela silmast läbi ja siis aspeldatud. Kui küllalt peen ja ilus pole olnud, antud 5-e naelale 2 naela trahvi ketrust juure.
EKLA, f 200, m 8:4, 108 (III,5) < Tori khk., Röövliaugu t. – Ada Piirak < Mari Post, 73 a. (1925)

Kord viinud naine lõngad mõisa, pole vastu võetud. Naine läinud siis koju, teinud lõngad veega libedaks ja ajanud voki kurgust alla. Siis viinud tagasi ning nüüd võetud vastu.
EKLA, f 200, m 8:4, 108 (III,5) < Tori khk., Puusaare t. – Ada Piirak < Liisu Tilk, 67 a. (1925)

Mõisa viidud veel lehma lõõgi, vilja kotte, mune, kanu, liha jne jne.
EKLA, f 200, m 8:4, 108 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Suure talu päält viidud: sea sink – 1 puud raske, kahe aastane kohi oinas, kana, 3 lehma lõõga iga sügisel, vilja kotte jne jne.
EKLA, f 200, m 8:4, 108/9 (III,5) < Tori khk., Suigu v., Kaupmehe t. – Ada Piirak < Toomas Tomson, 84 a. (1925)

Talust pidanud leesikas sea pekki nn sea lape mõisa viima. Selleks peetud üle talve 3-e aastane orikas.
Tammiste härra olnud kord kohtuhärra, ütelnud: – Jätame ära selle sea lappe mõisa toomise, käseme anda selle teomeestele, et need oma tüki jõuaks ära teha. Härra käinud tütardega ikka teomehi vaatamas, näinud, et neil olnud söögiks kaasas ainult soola nupakas ja paljas leib. Härra ütlenud: – Sellepärast ei jõuagi nad tükka ära teha, et nii halvasti söövad.
EKLA, f 200, m 8:4, 109 (III,5) < Tori khk., Röövliaugu t. – Ada Piirak < Mari Post, 73 a. (1925)

Tammiste vallas olevat orjus kõige raskem olnud. Siin olevat kõige rohkem päevi tehtud, kõige rohkem makse maksetud. Orjus olevat siin ka kõige kauem kestnud, umbes 50 aasta eest kadunud see siit alles ära.
EKLA, f 200, m 8:4, 109 (III,5) < Tori khk., Põua karjamõis – Ada Piirak < Ann Steinberg, 78 a. (1925)

Tammiste vald olnud selle tõttu ka kõige vaesem. Ca 10-15 a eest võinud kohe ära tunda, kus valla piir on, – elamine, majad – kõik olnud siin väga vaene.
EKLA, f 200, m 8:4, 109 (III,5) < Tori khk., Röövliaugu, Kaasiku t. – Ada Piirak < Jaan Kask, u 53 a. (1925)

Tori oli kroonu vald, tema talupoegil olevat kergem elu olnud.
EKLA, f 200, m 8:4, 110 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Kord tulnud ühe Tammiste valla talupojale mõisast 5 käsku – tulgu sõnniku veole, vilja lõikusele jne. Mees asunud ka kohe nende täitmisele. Läheb, vaatab, Tori valla Kose aasa pääl tantsitud. Mees imestanud, mõtelnud: – üks Jumal, üks keiser, kuid ühes vallas töötavad inimesed hirmsasti, kuna teises – tantsivad.
EKLA, f 200, m 8:4, 110 (III,5) < Tori khk., Oreküla k., Oja t. – Ada Piirak < Juuli Koch, 73 a. (1925)

Talupoja enese töö oli kõrvaline asi, seda tehti ööseti ja pühapäeviti talgulistega. Öösel peksetud kodu rehte, hommikul mindud mõisa põllule. Omal kodu pudenenud vili, kuid mõisa lõikustükkid pidanud tehtud saama.
EKLA, f 200, m 8:4, 110 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)