Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Orjaaeg - Karistused

Mõnes mõisas oli reedel, mõnes laupäeval peksu päev, kus siis süüdlasi kas mõisa õue pääl või tallis nuheldi. Rahva jutu järele on Taali mõisas laup. peksu päev olnud, Tammistes – reede. Rahva seas olnud arvamine, et ühtegi kanga hakatust ega särgi õmblust ei tohi reede alustada, nagu võiks sellega peksu eemal hoida.
Kubjas märkis üles, kes töö juures kõneles või töö halvasti tegi. Need kutsuti siis reede mõisa, kus karistus järgnes – 20-30 hoopi. Mõisa härra luges ette süüdlase nime ja hoopide arvu ja nuhtlus algas. Üks hoidis käsist, teine jalust, vahemees peksis. Peksetavate kisa kostnud kaugele, kõik küla olnud tuleva nädala ette mures.
EKLA, f 200, m 8:4, 114 (III,5) < Tori khk., Sohlu k., Lõusa t. < Mannare k. < Tammiste v., Röövliaugu – Ada Piirak < Juhan Oidermann, 78 a. (1925)

Üks teomees saanud 15 hoopi vitsu, sellepärast, et ta hobuse mõisa rohule sööma pannud.
EKLA, f 200, m 8:4, 114 (III,5) < Tori khk., Oreküla k., Tiiniidu t. – Ada Piirak < Elts Pärn, 74 a. (1925)

Kes kubjale vastu hakanud, aetud mõisa, saanud peksa.
EKLA, f 200, m 8:4, 114 (III,5) < Tori khk., Leviküla k., Jaanitoa t. – Ada Piirak < Andres Tilk, 88 a. (1925)

„Oheka” ja „Näripuu” peremehed saanud sageli peksa, sest nad pole oma teopäevi ära teinud. Tuldud järele, viidud vangi tapiga mõisa, kus nad peksa saanud.
EKLA, f 200, m 8:4, 114/5 (III,5) < Tori khk., Aesoo k., Mäelta t. – Ada Piirak < Peet Lekstein, 72 a. (1925)

Kiriku mõisas olevat üks teoline, nn Suur Jüri olnud, natuke lollakas. See saanud alati peksa. Kui peksu õigus ära võeti, olevat Offe öelnud: – Kui ma nii äge oleksin, kui ma kannatlik olen, oleks Suur Jüri juba ammugi Kaansoo maal (Viljandis) olnud. (s.t. silla kohtus)
EKLA, f 200, m 8:4, 115 (III,5) < Tori khk., Selja – Ada Piirak < Pärn (1925)

Tammistes lasknud Seeberg kokka veriseks peksa, ise löönud veel saapa ninaga tahaotsa, sest kokk lasknud koogid kõrvema minna.
EKLA, f 200, m 8:4, 115 (III,5) < Tori khk., Suigu m. – Ada Piirak < Tõnis Annuswer, 78 a. (1925)

Kõrsa küla Must Mart pole ükski laupäev peksuta jäänud. Peremees olnud kehv, polnud teolist mõisa saata. Kui 3-e päeva järele teolist ei ilmunud, tulnud vahemees käsuga – tule mõisa. – Kui Mart mõisa ilmunud, aetud ta hobuse talli ja antud 15 hoopi.
EKLA, f 200, m 8:4, 115 (III,5) < Tori khk., Raba k., Nõmme t. – Ada Piirak < Jaan Nõmme, 83 a. (1925)

Kui midagi mõisa kaevata olnud, kaevatud opmannile, see annud härrale edasi.
EKLA, f 200, m 8:4, 115 (III,5) < Tori khk., Oreküla k., Oja t. – Ada Piirak < Juuli Koch, 73 a. (1925)

Üks vali mõisnik pole orjega sõnagi rääkida tahtnud. Kui 1. nov aasta teopäevade aruandmine oli, tuli kubjas oma päevaraamatuga ja talupoeg tiku topsiga, milles kodu kindlasti ära loetud tikud olnud, iga päeva jaoks 1 tikk. Ühe pika laua ääres oli talupoeg püsti, tiku tops ees. Kui tuli ette, et arvud kubja raamatuga kokku ei läinud, siis oli kubja rääkija ja härra silmi all said tikud üle loetud. Kui leiti, et talupoeg eksinud oli, järgnes sellele kole nuhtlus.
EKLA, f 200, m 8:4, 115/6 (III,5) < Tori khk., Sohlu k., Lõusa t. < Mannare k. < Tammiste v., Röövliaugu –Ada Piirak < Juhan Oidermann, 78 a. (1925)

Sindi vabrikus olnud peksjaks keegi ühe käega mees, nn peksumasin. See peksnud, keda vaja. Vöhrmann ise hüüdnud: – Hol` man die Maschine her! – Siis toodud peksumasin ja see annud 10-15 hoopi. Vöhrmann nõudnud orjadelt tööd, kuid hoolitsenud ka nende ülespidamise eest.
EKLA, f 200, m 8:4, 116 (III,5) < Tori khk., Sindi – Ada Piirak < Arak (1925)

Taali mõisas laulnud poisid: „Mis on põli põrgussa, see on Taali mõisassa.” Selle laulu eest saatnud härra 2 poissi soldatiks.
Keegi raiunud mõisa metsast tamme maha, selle eest saadetud ta 25 aastaks kroonu teenistusesse.
EKLA, f 200, m 8:4, 116 (III,5) < Tori khk., Kõrsa t. – Ada Piirak < Juhan Alberg, 53 a. (1925)