Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Orjaaeg - Talupoja ja mõisniku suhe

Mõisniku vastu tulles pidi juba kaugelt müts maha võtma, pidi juba aegsasti kõrvale minema ja härrale teed andma. Mõisa minnes kaabati rääkides härra kintsu.
EKLA, f 200, m 8:4, 117 (III,5) < Tori khk., Viira k., Preesi t. – Ada Piirak < Liisa Prees, 65 a. (1925)

Üks teomees olnud vigur, tulnud teorehe juurest, teinud nagu ei näekski härrat, ei võtnud mütsi maha. Härra käskinud mõisa minna, antud 35 hoopi vitsu. Teine kord juba kaugelt võtnud mees mütsi maha. Jälle kutsutud mõisa ja antud 35 hoopi – miks ta härrat narrivat.
EKLA, f 200, m 8:4, 117 (III,5) < Tori khk., Suigu v., Küüne t. – Ada Piirak < Jaan Sakkeus, 74 a. (1925)

Taali parun Hendrik pole töölistega üldse tegemist teinud – neil olnud oma kubjad ja kiltrid, kuid peremeeste vastu olnud ta vali.
EKLA, f 200, m 8:4, 117 (III,5) < Tori khk., Aesoo k. – Ada Piirak < Tõnis Liidemann, 81 a. (1925)

Talupoeg oli mõisaga kontrahti läbi seotud, mis harilikult lühikese aja pääle tehtud olid. Kui talupoeg mõisnikule ei meeldinud, ütles ta selle Jakobi päeval lahti ja teine aasta oli talupoeg lahti.
EKLA, f 200, m 8:4, 117 (III,5) < Tori khk., Leviküla k., Kople t. – Ada Piirak < Anna Toomingas, 70 a. (1925)

Kohti oli mõisas alati saada.
EKLA, f 200, m 8:4, 117 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Tammiste härra Seeberg teinud iga aasta talupoegadega uue kontrahti, kus ikka teopäevi juure lisas. Kaval opmann olnud asja seadja ja tööpäevade välja arvaja. Hopmann pannud härrale päevade arvu ette, kes selle lisamise üle suurt rõõmu tundnud. Kui talupoeg kas lamba või vasika tappis, viinud ta pool sellest, või ka sea kintsu hopmanni emandale salaja meelehääks. Päevade arv kukkunud aga hulga vähemaks. Kes liha viia pole jõudnud, viinud kana, mune, võid jne.
EKLA, f 200, m 8:4, 118 (III,5) < Tori khk., Sohlu k., Lõusa t. < Mannare k. < Tammiste v., Röövliaugu –Ada Piirak < Juhan Oidermann, 78 a. (1925)

Mets oli kõik härra omandus. Ao vihkugi ei tohtinud ilma küsimata teha. Talupoeg pidi mõisast luba küsima. Sääl kirjutati talle täht, mille ta metsavahile viis. See lubas siis talupojal puu võtta, või andis ise.
EKLA, f 200, m 8:4, 118 (III,5) < Tori khk., Tammiste v., Võlla k., Patsi t. – Ada Piirak < Hendrek Reinhold, 79 a. (1925)