Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Raharendi ja talude ostu aeg

Millal õieti raharent tuli, selle kohta kindlaid andmeid ma ei saanud. Sain vaid üksikud tähendused.
EKLA, f 200, m 8:4, 123 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Suigus olevat ca 70 a eest kohad rendil saanud.
EKLA, f 200, m 8:4, 123 (III,5) < Tori khk., Suigu v., Kaupmehe t. – Ada Piirak < Toomas Tomson, 84 a. (1925)

Tammistes – ca 50-55 aastat tagasi.
EKLA, f 200, m 8:4, 123 (III,5) < Tori khk., Suigu m. – Ada Piirak < Tõnis Annuswer, 78 a. (1925)

Taali vallas Kõrsa küla ja üle jõe talud nimetet pärisvallaks, need saanud enne rendi pääle, kuna mõisa vald kauem tegu teinud.
EKLA, f 200, m 8:4, 123 (III,5) < Tori khk., Kõrsa k., Mangu t. – Ada Piirak < Ann Kukk, 75 a. (1925)

Kohati on aga ka juba varem kohad teoorjusest vabad olnud, kus kauge maa mõisasse minna oli ja kus vaene nurk oli. Nii näiteks Riisa küla. Kuid mõisas käidud siiski heina tükka tegemas ning talvel heinu mõisa vedamas.
EKLA, f 200, m 8:4, 123 (III,5) < Tori khk., Riisa k., Ado-Jaani t. – Ada Piirak < Ado Stern, 80 a. (1925)

Ca 1850. a paiku saanud Aesoo küla teost vabaks, sest mõisa olnud kauge käia. Kroonu pannud talud rendi alla. Talupojad ise poleks seda tahtnudki, raha olnud vähe, oleks parema meelega teol käinud.
EKLA, f 200, m 8:4, 123/4 (III,5) < Tori khk., Arakaoja t. – Ada Piirak < Peet Tammann, 76 a. (1925)

Raharendi tulekut tervitati üldiselt. Kuid oli ka neid, kes seda ei tahtnud, aga need muutsid peagi arvamise.
EKLA, f 200, m 8:4, 124 (III,5) < Tori khk., Raba k., Nõmme t. – Ada Piirak < Jaan Nõmme, 83 a. (1925)

Hallingu härra käinud Toris renti kuulutamas. Valla peremehed aetud mõisa, need seisnud mõisa õue pääl ringis. Ka lapsed aetud Hallingu härra ette. Peremehed olnud rendi vastu: Üks peremees ütelnud: – Ma olen kõik ära katsunud, olen kaera leiba söönud, ikka on puudus olnud, kust nüüd selle rendi veel võtan. – See kuulutus olnud ca 70 aasta eest. Enne seda maksnud ainult mõned renti.
EKLA, f 200, m 8:4, 124 (III,5) < Tori khk., Päästale k., Martsoni t. – Ada Piirak < Miina Martson, 84 a. (1925)

Renti maksetud kahes jaos:
I pool – Mihklipäeval,
II – – Jüripäeval.
EKLA, f 200, m 8:4, 124 (III,5) < Tori khk., Riisa k., Ado-Jaani t. – Ada Piirak < Ado Stern, 80 a. (1925)

Kirikuvalla talupojad maksid enne kirikumõisa renti, siis Taali mõisa, sest Taali härra oli kiriku eestseisja.
EKLA, f 200, m 8:4, 124/5 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Raharendi kõrval olid üldiselt tarvitusel ka teopäevad. Need võeti kõige kibedamal töö ajal: heina- ja lõikuse ajal.
EKLA, f 200, m 8:4, 125 (III,5) < Tori khk., Randivälja k., Mäeoja t. – Ada Piirak < Mart Aas, 80 a. (1925)

Pääle selle olid veel puu vedud.
EKLA, f 200, m 8:4, 125 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Tammiste vallas olnud 22 taaldri koha päält 22 vakamaad lõigata: 6 rukist, ülejäänud – suivili ja lina. Kui päeva ei jõudnud tasa teha, pidi talvel nende päevade eest mõisa puid vedama, ilma rahata. Kui päevad tasa, siis raha eest – 40 kop päev, või 80 kop sülla eest.
EKLA, f 200, m 8:4, 125 (III,5) < Tori khk., Roigu karjamõis – Ada Piirak < Mihkel Paavelson, 70 a. (1925)

Taali vallast veetud Sinti ja Pärnu igast talust nn taalri puid. 25 taalri koha päält pidi 80 sld. vedama. Üks hobune oli kohe puuvedu jaoks talus.
EKLA, f 200, m 8:4, 125 (III,5) < Tori khk., Kõrsa t. – Ada Piirak < Juhan Alberg, 53 a. (1925)

Kuni viimase ajani olnud Taali mõisas puud vedada ja teotükid teha. Pere pääle oli 4 vakamaad rukist kokku panna, 6 vakam. suivilja, 6 vakam. ristikheina. 1905. aastal jäetud ristikhein ära. Ilmasõda lõpetanud Taalis alles teo tegemise.
See olnud just enne ilmasõda: Üks õhtu käib mõisa sulane kõik talud läbi, käsutab hommikuks mõisa. 2-3 päevaga olnud kõik mõisa vili koos. Talupojal omal olnud vili pudenemas, sellest aga ei hoolitud.
EKLA, f 200, m 8:4, 125/6 (III,5) < Tori khk., Raba k., Kägu t. – Ada Piirak < Ado Kägu, 66 a. (1925)

Kõik rukis ja suivili tuli sirbiga lõigata. Kubjas oli töölisil taga, peksa ta enam ei tohtinud. Kui mõni kõrs maas oli, ei võetud tükki vastu. Kui kubjal mõni peremees vastumeelt oli, ei tahtnud ta kudagi tükki vastu võtta.
EKLA, f 200, m 8:4, 126 (III,5) < Tori khk., Raba k., Nõmme t. – Ada Piirak < Jaan Nõmme, 83 a. (1925)

1887. a tuli Tori vallas ostu raha. Kes tahtis, võis kohad kohe ära osta, kes ei tahtnud, tasus ostuhinna pikajalise rendi näol 1887.–1931. a jooksul. Jaapani sõja ajal anti manifest, millega kohad päriseks said, ülejäänud hind kingiti.
EKLA, f 200, m 8:4, 126 (III,5) < Tori khk., Aesoo k., Mäelta t. – Ada Piirak < Peet Lekstein, 72 a. (1925)

Suigus seati maade regulatiiv aktid 18. okt 1877 kokku. Pääle selle läksid maad müügi alla. Taluperemehed ostsid kohad ära. (Suigu valla kirjutaja)
EKLA, f 200, m 8:4, 126 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Tammiste vallas oli 4 ostetud kohta: Soo-Altpere (Altsoo), Lõo, Erma-Toots, Alt-Tolmats. Tolmats oli Kiisa külast, Alt vallast, teised Mäeltvallast.
EKLA, f 200, m 8:4, 127 (III,5) < Tori khk., Mahlema k., Aru t. – Ada Piirak < Jakob Matson, 82 a. (1925)

Härra pole saanud kohti müüa, mõis olnud võlgade all.
EKLA, f 200, m 8:4, 127 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)